Need, kes sõidu ajal telefoni kätte võtavad, kasutavad seda peamiselt helistamiseks või navigatsiooniseadmena. Samuti kuulatakse aga telefoni kaudu muusikat ning mõned juhid kirjutavad sõidu ajal isegi sõnumeid või külastavad veebilehti, vahendab ettevõtte pressiteade.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul on ka kindlustusjuhtumeid vaadates selge, et inimesed tegelevad sõidu ajal kõrvaliste asjadega. Nii mõnedki õnnetused on saanud juhtuda vaid seetõttu, et juht ei pööranud liiklusele mingil hetkel üldse tähelepanu.

"53 protsenti uuringule vastanutest helistab autosõidu ajal, kusjuures veerand neist ei kasuta selleks isegi vabakäesüsteemi. 45 protsenti juhtidest kasutab telefoni navigatsiooniseadmena – jah, see võib aidata neil liiklemissuunda valida, kuid teisalt võib ka see juhtimiselt tähelepanu ära võtta. Kui arvestada sedagi, et 17 protsenti juhtidest valib sõidu ajal telefonist ka muusikat, 5 protsenti kirjutab sõnumeid ja 3 protsenti külastab veebilehti, siis näeme, et liiga palju tegeldakse roolis olles kõrvaliste tegevustega," selgitas Kiibus.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul ei taju sõidukijuhid, kui palju mobiiltelefoni kasutamine roolis sõiduvõimekust pärsib ja ohtlikke liiklussituatsioone põhjustab.

"Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne muu tegevusega, väheneb tema reageerimiskiirus ja terav nägemisväli. Rasked liiklusõnnetused jäävadki juhtuma, kui inimesed ei hakka endale aru andma kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest," rääkis Kullamäe kindlustusfirma vahendusel.

Kullamäe sõnul peaksid autojuhid olema eriti tähelepanelikud nüüd, mil pärast pikka pausi on linnaliikluses seoses kooli algusega taas palju lapsi. "Keegi meist ei soovi, et lapsed osaleksid liikluses märkamata, mis ümberringi toimub, sest kogu tähelepanu on suunatud nutitelefonile. Seega ei tohiks ka lapsevanemad liigeldes jalgsi, jalgrattaga või olles autoroolis sellist eeskuju näidata."

Paraku näevad politseinikud liikluspildis iga päev mobiiltelefone kasutavaid juhte, kes oma käitumisega panevad ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid. "Nutijoove on liikluses vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoove. Tegu on sõltuvusega, mida ei ravi vaid rahatrahviga. Peaksime ühiskonnas laiemalt probleemi teadvustama ning rohkem oma lähedasi korrale kutsuma," lisas Kullamäe.

Uuringust selgus, et kõige aktiivsemalt kasutavad roolis telefoni 25–44 aasta vanused inimesed (74 protsenti juhtidest), neile järgnevad juhid vanuses 45–54 (67 protsenti). Teistest vähem kasutavad roolis telefoni 18–24-aastased (62 protsenti) ja 55–64-aastased (59 protsenti).

Mehed kasutavad roolis telefoni aktiivsemalt (73 protsenti) ja naised mõnevõrra vähem (63 protsenti). Haridustasemete vaates erinevusi pole, küll aga selgus, et kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis märksa rohkem. Kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis teistest enam kõigil otstarvetel.

Uuringust selgus ühtlasi, et kui laias laastus kasutatakse Balti riikides autojuhtide poolt telefone navigatsiooniseadmena sarnaselt, siis Eesti juhid teevad autoroolis lõunanaabritest enam telefonikõnesid ning kuulavad rohkem telefoni kaudu muusikat. If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.

Delfil on käimas kampaania "Roolis ei loe", mille käigus muudame Eesti teed ohutumaks nii Sinu kui ka kaasliiklejate jaoks. Kutsume kõiki lugejaid meie üleskutsega liituma:

  • Jaga oma mõtteid, mis aitaksid leevendada olukorda, kus inimesed autoroolis telefoni järele haaravad - kirjuta e-posti aadressil rooliseiloe@delfi.ee ja teeme üheskoos Eesti liikluse turvalisemaks!
  • Räägi oma lugu: millistesse ohuolukordadesse oled sattunud liikluses nutitelefoni tõttu kas süüdlase, ohvri või tunnistajana? Kirjuta oma lugu aadressil rooliseiloe@delfi.ee või sotsiaalmeedias teemaviitega #rooliseiloe!
  • Kasuta Facebooki-raami "Roolis ei loe“!
  • Mine kampaanialehele delfi.ee/rooliseiloe ja telli „Roolis ei loe“ autokleebis!