„Admiral Bellingshauseni merereis ei olnud kitsa ringi ettevõtmine, see on meie kõigi asi,“ sõnas Vabariigi President, Admiral Bellingshausenil madrusena sõitnud Kersti Kaljulaid. „Kui CO2 mõju ei ole kõigile silmaga näha, siis täna istutatud puud on kohalikele elanikele nähtavad,“ märkis Kaljulaid.

Antarktika 200 ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli rääkis talgulisi tööle saates, et mõte mereretkel peamasinate ja lennureisidega tekitatud ökoloogiline jalajälg heastada tekkis jaanuarikuus Antarktikas seilates ning avaldas tänu selle mõtte elluviimise eest Aivar Berzinile ja Heiti Häälele.

Arvestuslikult seovad 106 puud saja aasta jooksul kokku umbes 170 683 kg CO2.

Talgutel osalesid veel Admiral Bellingshauseni kaptenid Indrek Lepp, Meelis Saarlaid ja Indrek Kivi, mehaanikud, teadlased, madrused Eesti Meremuuseumist ja mujalt ning Lääne-Harju vald.

Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistava populaarteadusliku ekspeditsiooni korraldasid MTÜ Thetis Ekspeditsioonid ja SA Eesti Meremuuseum. Seminaride ja kohtumistega juhiti mereretkel tähelepanu mereajaloole ja Saaremaal sündinud Antarktika ühele avastajale, Vene admiralile Fabian Gottlieb von Bellingshausenile ning kliima- ja keskkonnaprobleemidele.

Huvilised saavad novembrini näha Eesti Meremuuseumi koostatud mereretke kajastavat rändnäitust Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja seejärel Narva linnuses, tutvuda baltisaksa maadeavastajatega Paksu Margareeta püsiekspositsioonis ning külastada Lennusadamas Tallinnas Antarktika 200 teemaala.

Klikka pildil, et näha suuremalt CO2 arvutamise skeemi.

CO2 arvutamise skeem