Veebilehel euobserver avaldatud arvamusloos juhib Oksanen tähelepanu, et "reeglitel põhineva Euroopa julgeoleku allakäik toimub üha kiiremini ja kiiremini", muutes keeruliseks toimuva ja sellega kaasnevate riskide mõistmise.

Okasanen juhib tähelepanu, et alles sel nädalal hoiatas Rootsi kaitseväe operatiivjuht, viitseadmiral Jan Thörnqvist, et "Läänemerel toimub ulatuslik sõjaline tegevus nii Venemaalt kui ka läänest viisil, mida mõnes mõttes pole kogetud alates külma sõja päevist".

"Viga, mis viib piiril tulistamise või kahe sõjalennuki kokkupõrkeni, võib olla laastav," kirjutas Oksanen, märkides, et "Valgevenes toimuv pole ainus näide suurenenud ebakindlusest Euroopas".

"USA on teatanud vägede vähendamisest Saksamaal ja - mis veel hullem meie, põhjapoolsete riikide jaoks, - ka Norras, kust mereväekorpus kutsub tagasi 700 sõdurit," tõdes Oksanen.

"Oluline strateegiline heidutus Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Arktika ja Läänemere kolded, sisuliselt kaob, kui USA jätab sinna alles pelgalt 20 meest," hoiatas ta.

Oksanen lisaks selle juurde veel kahe NATO liikme Kreeka ja Türgi vahelised pinged Vahemerel ja selle, mis juhtub Euroopa julgeolekusüsteemiga olukorras, kus Trump uuesti USA presidendiks valitakse.

"Trumpi teine ametiaeg võib viia USA lahkumiseni NATOst, nagu hoiatas tema enda endine julgeolekunõunik John Bolton," märkis Oksanen.

"Helsingi 1975. aasta lõppakt ja 1990. aasta Pariisi harta oleks võimalik siis täielikult ümber lükata, kui Putinil õnnestub luua uus julgeolekukord, mis pöörleb suurriikide huvide ümber väikeriikide suveräänsuse arvelt," hoiatas analüütik. "Kui see peaks juhtuma, avab see Läänemere piirkonna Venemaa mõjusfäärile, juhul kui Euroopa Liit ei suuda USA asemel vaakumit täita."

Tema sõnul on EL-il aga alles vaja näidata, et see on võimeline turvalisust pakkuma.

"Kui lähtuda põhjapoolsest vaatenurgast, siis olles geograafiliselt Venemaale lähedal, ei ole juhtivad EL-i riigid Prantsusmaa ja Saksamaa keegi, kellele saaks tormise ilmaga toetuda," tunnistas Oksanen.

"Ajalugu on muutnud Saksamaa sõjalise tegevuse suhtes ettevaatlikuks ning puudub poliitiline tahe heidutamiseks. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni Venemaa restardipoliitikat võiks diplomaatiliselt öeldes nimetada seni ajani mõttetuks," arvas ta.

Oksanen leiab seetõttu, et taoline julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas muudab selle kiireloomuliseks küsimuseks Põhjamaade ja Balti riikide jaoks. "Viimastel tuleb vaadata üle, mida saab teha, et plaan A, praegune kord, püsiks vaatamata toimuvale, aga ka tõsiselt mõelda plaan B ja plaan C peale," märkis ta.

Okaneni sõnul tuleb tingimused nende rakendamiseks kriisiolukorras luua juba enne, kui neid hädasti vaja on. "Ühtlasi suurendab plaanide B ja C olemasolu teadlikkust ja võib-olla isegi päästab plaani A samal ajal," leidis analüütik. "Kuid võite tõenäoliselt ära unustada, et presidendid, peaministrid ja välisministrid hakkaksid plaane B ja C avalikult arutama."