"Rahva teenrid" Arvamusfestivalil: peaminister Jüri Ratas on savisaarestumas
Laupäeva ennelõunal programmi täitnud arutelu "Rahva teenrid" raames - mis kajastus ka Vikerraadio eetris - arutlesid nii sise- kui ka välispoliitiliste teemade üle saatejuht Mirko Ojakivi, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ning Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.
Üks kõlama jäänud ideid sisepoliitilist olukorda ilmestades pärineb just nimelt viimase suust.
Kui arutelu suunanud Mirko Ojakivi küsis, kas peaminister Jüri Ratas tegi ikka õigesti, leides eilsele erakonna esimeeste debatile tulemiseks formaalse ettekäände (Ratas viibis Balti riikide juhtidega tol hetkel Lõuna-Eestis), vastas Soonvald, et hea tahtmise korral olnuks võimalik Ratasel sinna siiski saabuda - sündmus oli varasemalt teada ning peaministrilt olnuks kõikidel osapooltel üht-teist küsida.
"Ta on jõudmas samasse seisu, kus oli Edgar Savisaar, valides kohti, kus ta võib sattuda ebamugavate küsimuste alla," avaldas Soonvald arvamust. "Aga see on mu oletus."
Ratase muutumise iseloomustamiseks tõi Meelis Mandel lisaks näite möödunud vabariigi aastapäevast, mil Jüri Ratas otsustas presidendi vastuvõtule mitte ilmuda.
Kõik see olla vestluskaaslaste silmis tingitud punnseisust, mis on tekkinud EKRE kui koalitsioonipartneri tõttu - et peaminister saaks oma ametikohast kinni hoida, tuleb tal nurgelisemat retoorikat rakendava partei tegude suhtes silm kinni pigistada ning viimaste poolt käivitatud protsessidel lasta edasi liikuda.
Kui Meelis Mandel iseloomustas praegust valitsust enda hinnangul kui seni "kõige populistlikumat ja rahaliselt lodevaimat", märkis Soonvald, et valitsust tuleks siiski ka kiita - ta tunnustab võimukoalitsiooni koroonakriisile vastamise puhul.
Rääkides tulevastest valimistest - pukki tuleks järgneval aastal seada nii uus president kui ka võimulolijad kohalikes omavalitsustes - kerkis esile taaskord üks huvitav idee: kas võiks minna läbi kooslus "Jüri Ratas presidendiks, Kaja Kallas peaministriks"?
Variante tulevaste kombinatsioonide suhtes on mitmeid, ühtegi välistada otseselt ei saa.
"Reformierakond jätab Tallinna sadamas töötava takso mulje, üritades igat võimalikku kundet endale peale haarata," iseloomustas Soonvald opositsioonipartei tegutsemist peale valimisvõidu käest laskmist.
Üksiküritamine pole Balti riikide jaoks
Jutupunktiks tuli muuseas ka rahvusliku lennufirma toetamine. Urmo Soonvald avaldas kahtlust, kas Eesti riik peaks Nordicale 30 miljoni euro ulatuses toetust maksma.
"Kas peame nii palju investeerima, et saada pardal sini-must-valge paberiga lutsukomme," küsis ta arutelu käigus. "On Eestil ikka Nordicat vaja?"
Soonvald märkis, et on ammu toonud paralleele Skandinaavia riikidega: kui ühed maailma rikkaimad riigid saavad läbi häda hakkama Scandinavian Airlines'i ülalpidamisega, tuleks ka Balti riikidel ehk soojema pilguga vaadata üksteise suunas, loomaks iseseisvate algatuste asemel ühise lennufirma. Kasvõi kümneks aastaks.
Mandel toetas Soonvaldi argumenti omapoolselt väitega, et Air Baltic neelatakse ühel hetkel nii või naa mingisuguse suurema ettevõtte poolt alla - kuigi lätlaste lennufirma on veel kuidagi ellu jäänud läbi aastate, on tegemist siiski liiga väikse ettevõttega omalaadsete seas.
