Lastehalvatuse likvideerimisest puusaliigeste vahetamiseni. Eesti Rotary klubid on panustanud 90 aastat ühiskonna heaolu kasvu

Rotary International on 115 aastat tegutsenud globaalne organisatsioon, mis seab ühiskonna teenimise isiklikest huvidest kõrgemale. Üle maailma on 185 riigis asutatud ligi 35 000 klubi, kuhu ligi 1,2 miljonit rotariaani. Pikaaegne ja väärikas Eesti Rotary-liikumine tähistab tänavu 90. aastapäeva. Nende aastakümnete jooksul on loodud 20 klubi, millesse kuulub üle 600 liikme.

Eesti üks neljast abikubernerist Kristel Voltenberg kirjeldab, kuidas Tallinn Reval Rotary Klubi korraldatav heategevuslik suvelaager Päikeselaager on puudutanud sügavalt laste ja noorte hingi. Voltenbergile kerkib silme ette, kuidas ta paar aastat tagasi ühe teismelise poisiga, kellega oli laagris pisut probleeme, maas istus ja südamest südamesse rääkis.

“Ma ütlesin: kuule, mees, tule nüüd istu ja räägime. Ja ta rääkis mulle oma loo. Leppisime laagri juhtkonnaga kokku, et poiss saab laagri lõpuni olla. Me sõlmisime teineteisele sõbrapaelad ümber käe ja leppisime kokku, et me hoiame teineteisel silma peal. Võib-olla see pisike puudutus oligi tal puudu,” meenutas ta märgade silmadega, “ja see kallistus laagri lõpus jääb mulle alatiseks meelde”.

Voltenberg jutustab ka lõbusast traditsioonist, kuidas klubiõde Esta Tamm suviti Päikeselaagris lastega räimeburgereid meisterdab ja seeläbi neid kala sööma innustab. “Lapsed üldiselt ei armasta kala süüa. Aga teha koos lastega räimeburgereid ja pärast isegi see laps, kes ütleb, et seal on luud ja ma ei taha ja mossitab, sööb selle räimeburgeri hea isuga ära,” ilmestas ta liikmete mõju lastele.

Tema sõnul on Päikeselaager mõeldud kõikide nende perede ja eeskätt laste toetuseks, kes mistahes moel puudust kogevad. Ta rõhutas, et tänapäeva ühiskonnas ei tunne lapsed puudust vaid materiaalsest toest, aga ka näiteks vanemlikust hoolest, mida võib esineda üksikvanemaga peredes või peredes, kus üks vanem viibib töö pärast pikalt kodust eemal.

Projekti luues peeti nõu nii lastekaitse- kui sotsiaaltöötajatega, et näha, mis laste ja noorte südant enim vaevab. “Saime aru erinevate huvigruppide esindajatega rääkides, et laste kõige keerulisem periood võib tihti olla periood, mis peaks olema kõige rõõmsam ehk suvi,” sõnas Voltenberg. Ta toob näiteks, et õpilane, kes muidu saab koolis tasuta süüa, jääb suvevaheajal soojast toidust ilma. Või ei pruugi paljulapselised pered võimaldada kõikidel lastel suvelaagrites osalemist, sest mitme lapse laagri maksumus võib kerkida kõrgeks. Kooli minnes võib aga laps avastada, et tal polegi oma suvest mõnd eredat mälestust jagada, mistõttu võib tekkida tõrjutus.

Kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate abil leiavad Tallinn Reval Rotary klubi liikmed abivajavad lapsed ja noored, kellele elamusterohke suvi pakkuda. Klubi katab nii nädalase laagrivahetuse kulud, lisaks võtavad klubi liikmed ise laagrist osa, et tutvuda noortega ja panustada nende suvesse.

Nii kohalikul kui ülemaailmsel rindel
Rotary klubid ei paku pelgalt seiklusrikast suve, vaid elamusi koguks aastaks. Rotariaanid organiseerivad ka õpilasvahetusi, mille raames saavad üksikud 10.-11. klassi õpilased elada aasta võõrsil ühes Rotary klubi liikme perekonnas ja käia kohalikus koolis.

Õpilasi saadetakse nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika kui Euroopa riikidesse. Eesti Rotary-liikumise üks taaskäivitajatest Viktor Hütt meenutab, kuidas Evelyn Mikomägi ja Annika Avikson Tallinna Rotary Klubi kaudu vahetusaastal käisid ja kohalikke kogukondi positiivselt mõjutasid.

Hütt kirjeldab, kui imestunud vahetuspere oli, kui nad Miss Universumi võistlusi vaadates oma kunagist Eesti vahetusõpilast Mikomägi silmasid. Ka Aviksoni kiideti ja imetleti. Seda kinnitab kiri, mille Austraalias olevad vahetusõpilased Eestisse saatsid.

Lisaks noorte maailma avardamisele on klubid panustanud ka eakate heaollu. Hütile meenub 1990ndate algus, mil Saaremaa Rotary klubi ja Soome Rotary klubide koostöös valminud projekti raames vahetati mitmekümnel Saaremaa eakal puusaliiges.

“Seda tulid tegema Soome kirurgid, kuid nad kaasasid ka Eesti kirurge, kes omandasid neid võtteid,” selgitas Hütt, et kasu said nii patsiendid kui arstid.

Laiemalt tuntud on nii autasu, mida Tallinna Rotary Klubi annab silmapaistvamatele politseinikele ja teenistuskoertele, kui Pärnu Rotary Klubi algatusel püstitatud Raimond Valgre kuju Pärnus. Lisaks lokaalsetele projektidele panustavad kõik Rotary klubid nii Eestis kui välismaal globaalsesse lastehalvatustõve vastase võitluse programmi. Enam kui 30 aasta jooksul on 122 riigis poliomüeliidi vastu vaktsineeritud üle 2,5 miljardi lapse. Rotary on aastate jooksul programmi investeerinud 1,8 miljardit dollarit. Selles on osalenud ka Bill Gates abikaasa Melinda Gatesiga, kes lubasid omalt poolt investeerida 100 miljonit dollarit eeldusel, et Rotary liikumine kogub paari aastaga sama suure summa. Nii ka läks.

USA eeskuju ajendas Eestisse laienema
Rotary organisatsiooni juured ulatuvad 1905. aastasse, kui see USA-s asutati. Eestisse jõudis liikumine 1930. aastal. Tallinna Rotary Klubi võeti 2. augustil 1930. aastal Rotary Internationali (RI) liikmeks, mida kinnitas RI presidendi allkirjaga asutamis- ehk charterkiri. Idee tärkas aga pea aasta varem. Esimene Rotaryga seotud daatum Eestis pärineb 13. detsembrist 1929. aastast, kui kogunes seitsmeliikmeline Tallinna Rotary Klubi organiseerimiskomitee. Juba toona kuulus klubisse värvikas seltskond, nende hulgas klubi esimene president kindral Johan Laidoner ja USA konsul Eestis Harry E. Carlson.

Viktor Hütt usub, et Rotary-liikumine jõudis Eestisse just USA konsuli Eestis Harry E. Carlson abil. Ta täheldab, et Ameerika Ühendriigid on siiani uhked, et niivõrd kolossaalne liikumine just nende riigist alguse sai. Harry E. Carlson oli Skandinaavia vanima, Oslo Rotary Klubi liige. Et konsulil olid otsesed sidemed Rotary sünnimaaga, hakkas ta Eestisse jõudes liikumisest teadlikkust tõstma. “Tallinna klubi asutati praeguse Tallinna Kanutiaia Huvikoolis, mille tolleaegne nimi oli Seltskondlik Maja. Seal käis koos ka kuulus klubi Centum ja väga paljud Tallinna Rotary Klubi liikmed olid ka selle klubi liikmed. Ma usun, et seal omavahel rääkides tekkiski jutt ja idee. Ja jõutigi Rotary klubi asutamiseni,” selgitas Hütt.

Sõjaeelse vabariigi ajal asutati Rotary klubid lisaks Tallinnale ka Tartus ja Nõmmel kui eraldiseisvas linnas. Käivitamisel oli ka Viljandi klubi, kuid 1940. aasta juunipööre seisatas liikumise sootuks. Ei teata, palju klubid nende kümne aasta jooksul ühiskonnas esile kerkisid ja mis projekte läbi viidi, sest materjale hävitati ka tahtlikult. Pöördeline 1940. aasta summutas siinse rotary-liikumise pooleks sajandiks.

Eesti Rotary liikumine tähistab küll 90. aastapäeva, kuid järjepidevalt on tegutsetud alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal.

“Me saime alles ise kuskil 1988-1989 teada, et on olemas niisugune nähtus nagu Rotary-liikumine, sest tegelikult kõikidest ebademokraatlikes riikides, nagu meie olime enne Nõukogude Liidus, ei räägitud Rotaryst midagi,” kirjeldas Hütt esimesi sidemeid Rotaryga. Tema on üks neist, kelle abil liikumine taas elu sisse sai.

Klubitegevus ei sure välja
Kuigi rotary klubid on Eestis jõudsalt tiibu sirutanud, näevad nii Viktor Hütt kui Kristel Voltenberg, et uutele klubidele ruumi on. Hütt usub, et kaugemas perspektiivis võiks Eestil oma klubisid hõlmav piirkond olla, praegu kuulutakse ühte Lõuna-Soomega. Selleks tuleks aga mitmekordistada klubide arvu.

Ka Kristel Voltenberg leiab, et luuakse uusi klubisid vaatamata sellele, et klubiline tegevus kui selline tundub kohati olevat minetanud oma populaarsuse. Ta peab Eesti Rotary klubide tugevuseks järelkasvu, mida näiteks põhjanaabritel napib.

“Eestis on see valmisolek märgata, aidata, ühiskonnas apoliitiliselt kaasa rääkida täiesti olemas,” sõnas ta ja lisas, et uutel klubidel on tema hinnangul selged visioonid, kuidas ühiskonda panustada. Ta julgeb enda sõnutsi Rotary-liikumisele Eestis helget tulevikku ennustada.