Liibanoni valitsus astus hävingu toonud plahvatuse tõttu tagasi
61-aastane Diab teatas valitsuse tagasiastumisest täna pärast seda, kui enam kui kolmandik ministritest oli juba omal soovil kohalt lahkunud, sundides ka valitsusjuhi ameti maha panema, vahendab uudistekanal The Guardian.
Diab, kes sai Liibanoni peaministriks üheksa kuu eest, pidi sellest ametlikult teada andma president Michel Aounile, kes kõigi eelduste kohaselt tagasiastumispalve ka lähipäevil rahuldab. "Ma väitsin, et korruptsioon on juurdunud kõikjal riigis," ütles lahkuv peaminister. “Kuid sain teada, et korruptsioon on suurem kui terve riik."
Tõenäoliselt ei vii see samm siiski tänase valitsuse täieliku väljavahetamiseni: praegused ministrid - sealhulgas ka tagasi astunud ministrid - saavad endale kohusetäitja rolli ja moodustavad uue administratsiooni selgroo.
Just seetõttu avaldatakse poliitilistele parteidele survet, et enam kui kolmandik ametis olevatest rahvasaadikutest parlamendist lahkuks, mis sunniks korraldama uued parlamendivalimised ja võiks aidata ametisse uued liikmed, kelle nimesid ei seostataks aastatepikkuse korruptsiooni ja nepotismiga.
Liibanoni võimud on viimase nädala jooksul olnud erakordse surve all pärast seda, kui väetiseplahvatus pühkis maatasa Beiruti sadama ja tegi ulatuslikku kahju selle läheduses asuvatele piirkondadele. Beiruti kuberneri sõnul on plahvatuste tagajärjel hukkunute arv tõusnud 200-ni. Veel 6000 inimest sai haavata.
Aastakümnete pikkune ebakompetentsus ja korruptsioon ilmestasid otsust hoida sadamas umbes 2750 tonni suurust ammooniumnitraadi varu ja ladustada seda kõrvuti põlevate ainetega.
Halvav majanduskriis
Ohvriterohke plahvatus on juhtinud tähelepanu Vahemere ääres asuva riigi nõrgale juhtimisele, mis ägas juba mõnda aega miljonitelt inimestelt toimetuleku röövinud majanduslanguse käes.
Mullu oktoobris kogunesid inimesed vähemalt 70 linnas Liibanonis meeleavaldustele valitsuse korruptsiooni, kasinusmeetmete ja infrastruktuuriprobleemide vastu. Kraanivesi ei ole joomiseks ohutu ja elektrikatkestused on igapäevased.
Meeleavaldused ühendasid Liibanoni erinevad usukogukonnad, halvasid riigi ning viisid peaminister Saad Hariri tagasiastumiseni. Pärast seda aga ei ole eriti midagi muutunud. Elektrikatkestused on sagenenud, majanduskriis süvenenud ja toidu hinnad kerkinud kuni 80%.
Liibanon on majanduskriisis, mis on riigi halvanud, ajanud tuhanded välismaale ning kutsunud esile laialdased protestid korruptsiooni ja ebakompetentse poliitilise süsteemi vastu.
Ligi pool Liibanoni elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja 35% on töötud, näitab ametlik statistika.
Märtsis teatas Liibanon esimest korda ajaloos, et on maksevõimetu. Riigivõlg on 92 miljardit dollarit – ligi 170% sisemajanduse kogutoodangust, mis on üks suuremaid protsente maailmas.
Mais alustas Liibanon läbirääkimisi Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et saada elutähtsat abi valitsuse vastu võetud majanduse päästeplaani alusel. Läbirääkimised on aga peatunud.
