Seaduse vastuvõtmist toetas president Recep Tayyip Erdoğani valitsev erakond AKP, millel on koos partnererakonnaga parlamendis enamus, vahendab Reuters.
Seadus nõuab, et välismaa sotsiaalmeediaplatvormid nimetaksid Türgis asuvad esindajad, kes tegeleksid kaebustega sisu üle, ning paneb paika materjalide eemaldamise tähtajad.
Sotsiaalmeediaettevõtteid võib hakata trahvima, võidakse blokeerida reklaamid või võidakse andmeedastuskiirust kärpida kuni 90%, mis tähendab sisuliselt blokeerimist.
Enamik Türgi peavoolumeediast on läinud viimase aastakümnega valitsuse kontrolli alla ja türklased on pöördunud sotsiaalmeedia ja väiksemate uudisteportaalide poole kriitiliste arvamuste ja sõltumatute uudiste saamiseks.
Türklasi jälgitakse sotsiaalmeedias juba praegu ja paljudele on esitatud süüdistus Erdoğani või tema ministrite solvamises või kriitika eest sõjategevuse aadressil välismaal ja koroonaviirusele reageerimise asjus.
Enne seaduse vastuvõtmist ütles ÜRO inimõiguste ülemkomissari esindaja, et seadus annab riigile võimsad vahendid veelgi suurema kontrolli saavutamiseks meediamaastiku üle.
Türgi presidendi pressiesindaja İbrahim Kalın ütles, et seadus ei too kaasa tsensuuri, vaid tekitab kommerts- ja õiguslikud sidemed sotsiaalmeediaplatvormidega.
Erdoğan on sotsiaalmeediat korduvalt kritiseerinud ja öelnud, et „ebamoraalsete tegude” kasv internetis viimastel aastatel on regulatsioonide puudumise tagajärg.
