Pentagoni ametnikud sellest programmist ei räägi. See ei ole ise salastatud, aga tegeleb salastatud asjadega. Seda mainiti eelmisel kuul senati komitee raportis riigi luureagentuuride kulutuste kohta järgmisel aastal. Raportis öeldi, et programm nimega Tuvastamata Õhunähtuste Rakkerühm (Unidentified Aerial Phenomenon Task Force) on mõeldud seletamatute õhusõidukite vaatluste „kogumise ja nendest teatamise standardiseerimiseks”. Programm peaks teavitama vähemalt mõnedest oma avastustest avalikkust iga kuue kuu tagant, teatab New York Times.

Kuigi asjaga seotud endised ametnikud, sealhulgas endine senati enamuse liider Harry Reid, loodavad, et programm otsib tõendeid teistest maailmadest pärit sõidukite kohta, on selle peamine fookus selle uurimine, kas mõni teine riik, eriti mõni potentsiaalne vastane, kasutab murrangulist lennundustehnoloogiat, mis võiks USA-d ohustada.

Senati luurekomitee juhi kohusetäitja Marco Rubio ütles sel kuul, et ta on eeskätt mures teadete pärast tuvastamata lennuaparaatide kohta USA sõjaväebaaside kohal ja et on valitsuse huvi teha kindlaks, kes selle eest vastutab.

Rubio väljendas muret, et Hiina või Venemaa või mõni muu vastane on teinud „mingi tehnoloogilise hüppe”, mis „võimaldab neil sellist tegevust läbi viia”.

Rubio sõnul võivad mõned õhusõidukid USA baaside kohal näidata tehnoloogiaid, mis ei ole USA arsenalis, aga ta märkis ka: „Võib-olla on sellele mingisugune täiesti igav seletus. Aga me peame teada saama.”

2017. aastal teatas New York Times praeguse programmi eelkäija olemasolust. Selle nimetus oli Advanced Aerospace Threat Identification Program. Kaitseministeeriumi ametnikud ütlesid siis, et programm ja selle 22 miljoni dollari suurune finantseering lõppesid pärast 2012. aastat.

Programmi juures töötanud inimesed ütlesid aga, et see tegutses edasi ka pärast 2017. aastat, mida hiljem kinnitas ka kaitseministeerium.

Programmi alustati 2007. aastal Riigikaitse Luureagentuuri (DIA) alluvuses ja viidi siis üle kaitseministri asetäitja luure alal alluvusse. Koordineerimist luurekogukonnaga viib läbi Mereväeluure Büroo, nagu kirjeldatud senati eelarve-eelnõus.

Programmi eelmine direktor Luis Elizondo, kes lahkus ametist 2017. aastal pärast kümneaastast tegevust programmi juures, kinnitas, et see arenes välja lennundusprogrammist.

„See ei pea end enam varjudes peitma,” ütles Elizondo. „See saab uue läbipaistvuse.”

Elizondo on üks vähestest endistest juurdepääsulubadega valitsusametnikest ja teadlastest, kes ilma füüsilisi tõendeid esitamata ütlevad, et on veendunud, et kindlaks tegemata päritolu objektid on Maal õnnetustesse sattunud ja neilt on saadud uurimiseks materjale.

Üle kümne aasta on Pentagoni programm andnud salajasi briifinguid kongressi komiteedele, lennundusettevõtete juhtidele ja teistele valitsusametnikele.

Mõnedel juhtudel on varem seletamata intsidentidele leitud maised seletused. Isegi võimaliku maise seletuse puudumine ei muuda maavälist seletust veel kõige tõenäolisemaks, väidavad astrofüüsikud.

Endine senaator Reid, kes nõudis varasema ufoprogrammi finantseerimist, kui oli enamuse liider, ütles, et usub, et tundmatut päritolu objektide õnnetused võivad olla juhtunud ja saadud materjale tuleb uurida.

„Pärast selle uurimist jõudsin ma järeldusele, et on raporteid, mõned olid põhjendatud, mõned mitte nii põhjendatud, et on olemas tegelikke materjale, mis on valitsuse ja erasektori valduses,” ütles Reid ühes intervjuus.

Mingeid esemeid ei ole avalikkuse ette sõltumatuks kinnitamiseks toodud. Mõningad esemed on hiljem tuvastatud inimeste valmistatuks.

Alates 2007. aastast Pentagoni ufoprogrammi lepingulise alltöövõtjana ja siis konsultandina töötanud astrofüüsik Eric W. Davis ütles, et mõnedel juhtudel ei ole materjalide uuringutega siiamaani nende allikat suudetud kindlaks teha, mis on pannud ta järeldama, et „me ei saanud seda ise teha”.

Salastatus on sundinud ufosid uurinud ametnikke rääkima oma seisukohtadest igasuguseid käegakatsutavaid tõendeid esitamata.

Davis, kes töötab nüüd kaitsetööstusettevõttes Aerospace Corporation, ütles, et andis alles märtsis salastatud briifingu ühele kaitseministeeriumi agentuurile esemete kohta mis olid pärit „maavälistelt sõidukitelt, mis ei ole tehtud siin Maal”.

Davis ütles, et andis 2019. aasta 21. oktoobril salajase briifingu seletamatutelt objektidelt pärit esemete kohta ka senati relvateenistuste komitee personali liikmetele ja kaks päeva hiljem senati luurekomitee personali liikmetele.

Huvi ufode vastu on nakatanud ka president Donald Trumpi, kes ütles juunis intervjuus oma pojale Donald Trump Jr-le, et teab „väga huvitavaid” asju Roswelli kohta. See on linn New Mexicos, kus väidetavalt kukkus alla maaväline lennuaparaat. President hakkas põiklema, kui küsiti, kas ta avalikustaks mingit informatsiooni Roswelli kohta. „Ma pean selle üle mõtlema,” ütles Trump.

Reidi sõnul tuleks igal juhul rohkem avalikustada, et teha selgeks, mis on seletatav, mis mitte.