10. juulil kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas Mart Helme loodava kriisiolukorra üksuse eelnõust tekkis tüli kaitse- ja siseministeeriumi vahel. Kaitseministeerium ei kinnitanud ka siseministeeriumi eelnõu. "Põhjuseid selleks on mitu, kuid peamine on: praegusel kujul nõrgestaks eelnõu märgatavalt Eesti riigi üldist toimepidevust ja kaitsevõimet ning hägustaks juhtimisahelat. Mõlemad põhjused on vastuvõetamatud nii Eesti kaitseministeeriumile kui ka meie NATO liitlastele," kirjutas Eesti Päevaleht.

Siseminister Mart Helme märkis teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et kaitseliitlastel pole eriolukorras toimetamiseks vajalikke oskusi ega varustust.

"Kui me kujutame ette, et me paneme kõigi elutähtsate objektide kaitseks välja politseinikud ja kaitseliitlased, siis politseinikud saavad hästi hakkama, aga kaitseliitlased ei saa, sest neil ei ole vastavaid teadmisi, väljaõpet, vastavat varustust, vastavaid lepinguid isegi mitte," lausus siseminister.

Minister kritiseeris Luige märkust, et kriisireservi kokkukutsumise õigus ei peaks jääma PPA juhile, vaid pigem peaks seee õigus jääma kõrgemale tasandile, siseministrile või valitsusele. "See on täiesti ebaadekvaatne jutt. Koroonakriisi ajal oli mul kaitseliidu kasutamiseks vaja kaitseministri nõusolekut ja allkirja, presidendi nõusolekut ja allkirja. Selle asemel, et oleksime asja ära teinud mõne tunniga, oli meil vaja paar päeva," lausus ta.

Helme ütles, et kaitseliit on "tore ja vajalik organisatsioon", aga sellel on kaitse-, mitte sisejulgeoleku tagamise ülesanded, ning seda peaks meeles pidama ka kaitseminister. Helme sõnul on ta kindel, et valitsuses vaieldakse kaitseminister Luigega "teemad selgeks".

"Kaitseministeeriumi poolt näen ma lihtsalt väga rumalat ja lühinägelikku ametkondlikku armukadedust ja Isamaa puhul näen ma poliitilist armukadedust – jälle see EKRE võttis ja teeb midagi, mis tegelikult kuulub meile, kes neil lubas," märkis Helme.