Eelmisel aastal võttis sotsiaaldemokraatlik erakond pärast riigikogu valimisi 300 000 eurot laenu ja sellega kasvas nende võlg panga ees üle poole miljoni euroni.

Erakonna peasekretäri Rannar Vassiljevi sõnul on praeguseks pool võlast tasutud. "Järgmise aasta keskpaigaks on mõlemad laenud koos intressidega LHV pangale tagastatud," lubab ta ning lisab, et sotsid lähevad kohalike omavalitsuste valimisele rahalises mõttes pisut kergemini vastu.

1x
00:00

Ent mitte raha pole see KOV valimistel põhiline küsimus, vaid valitsuse planeeritav rahvaküsitlus abielu määratlemisest mehe ja naise vahel põhiseaduses. "Juriidilist tähendust ei ole. Sisulist ka mitte. Põhiseadust sellega muuta ei saa," loetleb Vassiljev põhjuseid, miks küsitlus midagi ei muuda. Samas on see piisavalt laetud, et mõjutada valimiste kulgu.

Vassiljev annab küsitlusele hinnangu: "Puhas kampaania". Ta sõnul on see teadlikult valijate lõhestamiseks välja toodud teema. "Lihtsalt selleks, et KOV valimiste ajal saaks rääkida muudest teemadest, kui KOV teemad. Et leida pseudoteema, millel ei ole KOV valimistega mingisugust pistmist," lisab peasekretär.

"Rahvas pettub. Ükskõik, kumba pidi otsus läheb. Eriti, kui nad saavad teada, et sellest midagi ei muutu," ütleb Vassiljev.

Olgu laual mistahes küsimus, ikka käib see EKRE pilli järgi. Nii tõdeb ka Vassiljev, et sotsiaaldemokraatidel on muutunud avalikus ruumis ka ise muutuda.

"Mida sotsiaaldemokraadid ja teised traditsioonilised erakonnad peavad tegema? Selgemalt välja ütlema, mille eest nad seisavad. Oodatakse konkreetsemaid sõnumeid. Kipume liiga keerulised olema, kogu maailma ära seletama. Rohkem on vaja välja meedias öelda konkreetselt seda, mille eest me seisame," sõnab Vassiljev, et neil on tublisti arenguruumi.

Ta tõmbab EKRE-t ja sotsiaaldemokraate eristava joone, milleks on lõhestamine. "Lõhestumisjuttu meedias tarbitakse rohkem. Kui ühiskond on kahte lehte löödud, saab EKRE tähelepanu. See toidab äärmuslasi. Traditsioonilistel parteidel ja ühiskonnas laiemalt tuleb sellele lahendus leida," ütleb Vassiljev.

Ta kritiseerib ebaõiglust juurde toonud valitsust. Nimelt ei laienenud koroonakriisis töötasu hüvitis neile, kes töötasid töövõtulepinguga. Või anti esialgu kolm korda odavama intressiga suurettevõtjatele laenu ning väikeettevõtjad said raha ka ainult isikliku käendusega. "Alles pärast ajakirjanduse ja opositsiooni survet anti ka neile. Või maasikakasvatajad. Miks on ühele grupile sellist probleemi ühegi objektiivse põhjuseta vaja tekitada?" küsib Vassiljev.

Põhjused, miks praegune koalitsioon tekkis, on hakanud Vassiljevi sõnul ära kukkuma. Valitsuses on pinged kasvanud ning koalitsiooni poliitikud on opositsioonierakondadega rohkem suhtlema hakanud. "Eks poliitikud ikka suhtlevad omavahel. Koalitsioon-opositsioon pole müür, millest üle ei vaadata, ei suhelda," ütleb Vassiljev pisut krüptiliselt.

"Soov olla peaministripartei, kasvatada erakonna reitingut, saada ministrikohti. Kui need langevad, hakkab koalitsioon ka lagunema," täpsustab ta koalitsiooni valukohti ja ambitsioone.

Ja mis siis saaks, kui sotsiaaldemokraadid saaksid valitsusse? Midagi nad tühistama ei hakkaks, ka pensionireformi osas oleksid nõus paindlikud olema, kuid see sõltuks juba riigikohtu otsusest. "See oli algusest peale vale otsus," lisab Vassiljev.