ERISAADE | Töötute arv on kardetust vähem kasvanud. Noored on aga nähtavalt pihta saanud
Saate alguses rääkis Katrin Liivamets põllumajandussektori tööjõu seisudest, mis on palju kirigi viimastel nädalatel tekitanud.
„Põllutööliste teemaga on kaks ebasoodsat asja kokku langenud. Liikumispiirangute tõttu ei saanud need, kes seda tööd tavapäraselt on Eestis teinud, siia tulla. Teiselt poolt – kui selline olukord juhtub, siis töötamise eesmärgil muude ülesannete ja kohustusteta Eestisse tulnud inimestel on teised ootused tööaja, töökorralduse ja muude küsimuste suhtes, kui kohapealsel tööjõul,“ märkis Liivamets.
„Kuna olukord kujunes kõikide jaoks ootamatult, siis põllumajandusettevõtted ei suutnud nii kiiresti oma töökorraldust ja protsesse ümber korraldada. Näiteks kui ollakse harjunud, et tööjõud on kogu aeg koha peal olemas ja valmis alustama hommikul kell 5, siis inimene naaberkülast, kus on vaja tööle jõudmiseks ühistransporti kasutada, et pruugi jõuda samaks tööpäeva alguseks kohale,“ tõi töötukassa ekspert lihtsa näite ja lisas, et seetõttu oli tekkinud diskussioonis õigus ka mõlemal poolel.
„Põllumajandusettevõtted peaksid natuke oma töökorraldust ümber vaatama ja olema padilikud kohaliku tööjõu kasutamiseks,“ sõnas ta. Aga samas ei saa ka üle tõsiasjast, et kohalikele inimestele meeldib raske töö aina vähem. „Teiselt poolt on meie kogemus näidanud, et madalapalgaline, füüsiliselt raske lihttöö on selline, kuhu on raske leida töötajaid. Näha on ka seda, et Eesti tööotsijad pole enam nii valmis minema naaberriikidessegi, kus marjakorjajatel on isegi kõrgemad tasud.“
Kas seda kinnitab eile Maalehes ilmunud lugu, et nüüd on Ukraina tööjõu asemel leitud marju korjama välismaa üliõpilased ja lätlased. Ehk siis ikkagi piiritagune tööjõud?
Liivamets ütles, et Lätist pärit tööjõud on Lõuna-Eestis tegutsenud juba pikemat aega, nii hooaja- kui mittehooaja töödel. „Ja kindlasti üliõpilased on see ressurss, kelle poole soovitame põllumeestel vaadata. Eelmisetel suvede on natuke hurjutatud noori, et nad korjad liiga vähe ja pole piisavalt kiired. Aga tegelikult üliõpilased, õpilased, malevanoored – nii eestlased kui mitteestlased - võiksid olla see tööjõu potentsiaalne ressurss, kes võiks olla huvitatud,“ leidis ta.
Mida teab töötukassa aga etteheitest, et kohaliku tööjõu palgale võtmist takistab nn võlaorjus. Ehk siis suured võlad, mistõttu legaalset palgale võtmise korral kohtutäiturid inimese sissetulekule käpa peale panevad ja omakorda paneb inimesi musti tööotsi otsima, mis aga tooks tööandjale pahandused maksuametiga kaela.
Liivamets tõdes, et võlateema on olnud eriolukorra järgselt tugevamalt üleval küll. „2010. aasta majanduskriis näitas, net toimetuleku ja võlaprobleem oli suhteliselt levinud. Meil endal praegu oluliselt veel see tuntav ei ole, et võlgades kliente oleks silmnähtavalt rohkem. Küll aga Läti kolleegid juba andnud tagasisidet, et neil on märkimisväärselt kasvanud võlgades olevate klientide arv,“ märkis ta.
Tööjõuturu üldisel olukorral peatudes ütles töötukassa ekspert, et seisud on palju paremad, kui veel natuke aega tagasi kardeti.
„Kriisi mõju on osutunud natuke väiksemaks, kui alguses kartsime. Vahepeal prognoositi suve lõpuks 100 tuhandelist töötust, siis sellest on olukord kaugel. Praegu on meil registreeritud töötuid natuke üle 51 000. See on palju parem tulemus, kui arvasime,“ rääkis ta ja viitas, et töökohtade säilimisele aitas kindlasti kaasa töötukassa palgatoetuste skeem.
Nüüd on aga toetuste maksmine lõppenud, kuidas vaadatakse töötukassas võimalikele arengutele sügisel? Liivamets arenguid ennustama ei kiirustanud. „Meie jaoks on hästi tänamatu sügist olukorda prognoosida,“ ütles ta, kuid lisas, et mõistagi ollakse valmis ka selleks muidugi, et töötus kasvab.
Küsimuse peale, millistel sektoritel töötukassa aasta teise poole arengute mõttes silma peal hoiab tõi Liivamets välja kaks peamist.
„Peame hoolega silmas ehitussektorit, kus ei läinud olukord esiti nii teravaks kui majutuses ja toitlustuses. Ja muidugi on küsimärgi all, kas ja kui kiiresti taastub majutus ja toitlustus, ilmselt on see sektor paljuski ootel ja vaadatakse, milliseks suvi kujuneb. Otsused, kas õnnestub tööd jätkata või tuleb koondada tehakse sügisel.“
Kuid tööturu üldiselt oodatust parema seisu sees eristub selgelt, et pihta on saanud just noored. Koroonaepideemias on kadunud just need tööd, kus noored teevad oma esimesed sammud karjääris – ametikohad, mis ei eelda varasemat kogemust.
„Nii nagu ka eelmise kriisi ajal on noored kõige kiiremini igasugustest tööturu kriisidest mõjutatud,“ märkis Liivamets. „Kui keskmiselt on töötute arv kasvanud meil üle 40%, siis noorte hulgas on see kasv olnud üle 60%. Samas 55 aastaste ja vanemate hulgas, kes on vanuse tõttu teine riskirühm tööjõuturul, on töötuse kasv olud vaid 24%,“ seletas ta.
Kuid mündil on Liivametsa sõnul ka teine pool. „Suur pluss on see, et noored on ka kõige kiiremad taastujad, nad on kõige kiiremad ümberorinteerujad. Panime näiteks tähele, et kui toitlustuses ettekandjate tööd näiteks vähenesid, mida noored kooli kõrvalt teevad, siis leiti üles kullerteenus, mis kasvas kiiresti.“
