Eile keskööl avanes Tallinnas maagiline vaatepilt - taevas oli kattunud hõbedaselt helkivate pilvedega.

Pilveekspert Jüri Kamenik on selgitanud, et helkivad ööpilved on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved. Helkivate ööpilvede tavaline tekke- ja asukoht on 75–90 km Maa pinnast, keskmiselt aga 80 km kõrgusel. Helkivad ööpilved tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb väga madalale: vähemalt -120 kraadini, kuid vahel isegi -140 kraadist madalamale.

Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päike on on 6 kuni 12 kraadi, teatud juhtudel kuni 18 kraadi allpool horisonti. Helkivate ööpilvede sinakus tuleneb pilvi moodustavate jääkristallide väiksusest, mistõttu tooni annab juba molekulaarne hajumine. Pilvede äärmise hõreduse tõttu paistavad heledamad tähed neist läbi.

Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid selle kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad.