Ülemaailmne tervisekriis hoidis pikalt teadmatuses nii tudengid kui ülikoolid. Kas välismaalt pärit tudengid võivad sügisel Eestisse õppima tulla? Üle-eile avas valitsus ukse, kuid praokile. Luba Eestisse tulla sai nii töötajatele kui tudengitele, kuid mõlema puhul ka piiranguid kõvemaks kruvides.

1x
00:00

Nõgisto sõnul on nii mõneski valitsuse välja käidud idees küsitavusi. Enim nõudes pärast eksmatrikuleerimist tudengi elamisluba 30 päevaga lõpetada. Eile ütles haridusminister Mailis Reps, et see nõue on suunatud katkestajatele, mitte lõpetajatele.

"Siis on see täiesti arusaamatu, mida valitsus saavutada üritab," sõnab Nõgisto ja põhjendab, et praegu nõuab seadus, et katkestajate elamisluba muutub päevapealt kehtetuks.

"Muidugi praktiliselt on see protsess keerulisem, aga see õiguslik olukord on juba selline, et kui nad paneksid ressurssi juurde, oleks võimalik katkestajaid juba päevapealt välja saata," kommenteerib Nõgisto.

Keda valitsuse korraldus aga Nõgisto sõnul puudutaks, oleksid need tublid välistudengid, kes oma õpingud lõpetavad. Ta lisab: "Praegu on nii, et pärast õpingute lõpetamist lõppeb ka elamisluba, aga 270 päeva pärast selle lõppu on aega Eestis ka viibida ja tööd teha. See ongi mõeldud selleks, et pärast eriala lõpetamist on aega mõelda, kas on soovi Eestis edasi õppida või töötada."

Teine murekoht on siseministeeriumis podisev plaan piirata rahvusvaheliste üliõpilaste tööaega 16 tunnile nädalas. Nõgisto nendib, et selle kontrollimine on juba iseasi - nõuab palju raha ja energiat -, kuid ministeeriumi plaan on poliitiline ja selle osas kellegi teise arvamust ka väga ei kuulata. "Esitasime tagasiside eelmisel aastal siseministeeriumi eelnõule. HTM kritiseeris seda ka. Ülikoolid samuti. Aga ega väga ei arvestata. See on poliitiline eesmärk kujutada teatud imidžit, et ollakse immigratsiooni vastu karmid. Kodanikuühiskonna panust tõenäoliselt väga arvesse ei võeta," ütleb Nõgisto.

Küll aga on üks peamisi põhjusi lisaks väärt kõrgkoolidele, miks Eestisse tullakse, võimalus siin tööd teha. Erinevalt paljudest teistest riikidest Eesti välisüliõpilaste võimalusi tööd siin teha sisuliselt ei piira ning ka uuringud on Nõgisto sõnul näidanud, et potentsiaalsete üliõpilaste jaoks on kooli valimisel side tööturuga kõige tähtsam.

"Praegune 12% (välistudengite osakaal) on viimase 15 aasta teadliku poliitika tulemus," sõnab Nõgisto. Seni on Eesti poliitika ja haridusstrateegiad teadlikult liikunud selles suunas, et välisüliõpilasi tuleks riiki juurde. Samal ajal, kui riik ühe käega keerab kraani välistudengitele kinni, on kõiksugu teised kraanid - programmid ja kutsed - nende riiki meelitamiseks aga endiselt avatud.

Nõgisto sõnul tajuvad välistudengid ka detailidesse laskumata Eesti riigi käitumist ksenofoobia ilminguna. "Olen rääkinud välisüliõpilastega ja nemad on tajunud, et atmosfäär on muutunud, nad pole enam teretulnud," tõdeb Nõgisto. Pikemas plaanis on ta sõnul raske ennustada, et mis on valitsuse kavatsuste mõju Eesti kõrghariduse rahvusvahelisele imagole, kuid head ilmet sealt ei tule.