Autorite seas, kelle teoseid enam raamatukogudest ei leia, on näiteks linna üks silmapaistvamaid noori aktiviste Joshua Wong ja tuntud demokraatiameelne seadusandja Tanya Chan, vahendab The Guardian.

Pekingi uus riikliku julgeoleku seadus jõustus teisipäeval ja see on radikaalseim muutus poolautonoomse linna juhtimises pärast seda, kui Suurbritannia selle 1997. aastal Hiinale tagasi andis.

Hiina autoritaarsed juhid väidavad, et võimud taastavad stabiilsuse pärast aasta aega kestnud demokraatiat toetavaid proteste ning julgeolekuseadus ei lämmata vabadusi, vaid on suunatud “väga väikesele vähemusele”.

Vahetult pärast uue julgeolekuseaduse vastuvõtmist asusid julgeolekujõud Hongkongis kinni võtma meeleavaldajaid, kes kutsusid üles suurematele vabadustele ja piirkonna eraldamisele.

Aktivist Wong ütles, et raamatute kokkukorjamine on julgestusseaduse vastuvõtmise tagajärg. "Valge terror levib jätkuvalt, riikliku julgeoleku seadus on põhimõtteliselt sõnavabaduse piiramise vahend," kirjutas ta Facebookis, kasutades fraasi, mis viitab poliitilisele tagakiusamisele.

Hongkongi kultuuriamet, mis haldab linna raamatukogusid, tunnistas, et raamatud on ära viidud, kuni tehakse kindlaks, kas need rikuvad uut riikliku julgeoleku seadust.

"Teosed pole selle ajaks laenutamiseks kättesaadaval," sõnas ta.

Inimõigusrühmitused ja -analüütikud väidavad, et seaduse lai sõnastus, mida hoiti saladuses kuni selle vastuvõtmiseni, keelab teatud poliitilised vaated, isegi, kui neid väljendatakse rahumeelselt.

Igasugune iseseisvuse või suurema autonoomia edendamine näib olevat seadustega keelatud. Teine ebamääraselt sõnastatud säte keelab Hiina või Hongkongi valitsuse vastu vaenu õhutamise.

Mandri-Hiinas kasutatakse eriarvamuste purustamiseks rutiinselt sarnaseid riikliku julgeoleku seadusi. Uus julgeolekuseadus ja raamatute kokkukorjamine tõstatas küsimuse, kas akadeemiline vabadus on Hongkongis endiselt olemas.

Hongkongis on mõned Aasia parimad ülikoolid ja ülikoolilinnaku kultuur, kus endiselt arutatakse ja kirjutatakse teemadel, mis mandriosas oleksid tabu.

Kuid Peking on selgelt öelnud, et soovib, et linna haridus muutuks "isamaaliseks", eriti pärast aasta kestnud laiaulatuslikke, sageli vägivaldseid ja suuresti noorte poolt juhitud demokraatiameelseid meeleavaldusi.