“Ma olin enne hääletust teinud komisjonile ettepaneku kuulutada konkurss luhtunuks ja korraldada uus, sest kunstiliselt piisavalt mõjuvat ja Konstantin Pätsi väärikalt käsitlevat tööd minu hinnangul kavandite seas ei olnud,” selgitas Vaino.

Tema ettepanekut arutati, aga siiski leiti, et konkursiga võiks edasi minna. “Leiti, et see on juriidiliselt keeruline, samuti kardeti ka seda, et äkki jääbki monument püstitamata. Nii otsustatigi, et kindlam on praeguse konkursiga lõpuni minna.”

Seejärel otsustas Vaino end hääletuselt taandada. “Mul ei olnud kellegi poolt hääletada,” ütles ta.

Vaino oli ainus, kes palus end hääletuselt taandada. Teised žüriiliikmed hääletasid, kuid konsensusliku otsuseni ei jõutud.

Vaino hinnangul ei kujuta võitjaks kuulutatud kavand “Riigipea” Pätsi piisavalt väärikalt.

“Kui üldse püstitada isikumonument, siis seda tehakse üldiselt isikule, keda tahetakse positiivses mõttes esile tõsta. Kuigi võib Pätsi sammude ja poliitiliste otsuste üle vaielda, siis fakt jääb faktiks, et ta on olnud Eesti riigi rajaja ja oluline sümbolkuju läbi kogu nõukogude aja. Ta on olnud see, kellele on toetunud vastupanuidentiteet,” rääkis Vaino.

Esimese presidendi väärikaks kajastamiseks linnaruumis peaks Vaino sõnul töö olema vähem poleemikat tekitav. “Ma ei arva, et see oleks pidanud olema igav töö, aga ma arvan ka, et see praegune lahendus — kuigi ta tekitab poleemikat — ei ole eriti originaalne ega ka huvitav. See ei tekita sellist mõtet, et nüüd on äge monument tehtud. See tekitab pigem väga morbiidseid assotsiatsioone ja ei mõju väärikalt,” selgitas Vaino.

Pärast võidutöö väljakuulutamist heideti võidutöö üle palju nalja ka sotsiaalmeedias. Vaino sõnul ei peaks inimesele, keda me tahame väärtustada, püstitama sellist monumenti, mis loob palju võimalusi tema üle nalja heita.

Kaaluda tulnuks rahvusvahelise konkursi korraldamist

Kui Vaino ettepanek konkurss luhtunuks kuulutada oleks toetust leidnud, oleks tema arvates tulnud ka selle tingimusi muuta. “Täpselt samasugust konkurssi täpselt samadel tingimustel ei oleks mõtet teha. Võib-olla oleks pidanud sellisel juhul kaaluma rahvusvahelise konkursi korraldamist,” märkis ta.

“Kui me näeme, et praegu esitatud tööd olid, nagu nad olid, siis loomulikult on vähetõenäoline, et kui me täpselt samasuguse konkursi uuesti välja kuulutame, tuleb sinna midagi täiesti teistsugust. Kui me praegu peame konstateerime fakti, et meie hetkeseis skulptuuri ja monumendikultuuriga on, nagu sinna tööle esitati, siis tuleb mõelda alternatiivide peale,” rõhutas Vaino.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss
Möödunud aasta detsembris otsustas Tallinna linnavalitsus, et Konstantin Pätsi mälestusmärgi asukohaks saab Tammsaare pargis asuva Uue Turu kinnistu, mis asub Estonia teatri kõrval.


Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitis kavand "Riigipea". Žürii tunnistas auhinna vääriliseks võistlustööd märgusõnadega "Esimese Wabariigi Nägu", "Nurgakivi", "Piir", "Puhkav president" ja "Pätsi Plats".


Ideekonkursi žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.