Roose tõi välja viimase kolme aasta töötajate arvu ning sõnas, et kui baaseelarve ei muutu, on ERR surve all ning peab võtma raha personalikulude arvelt, mis moodustab 2/3 kogu eelarvest, seisab istungi protokollis. Hetkel on töötajate arv Roose sõnutsi 614, mis olemasolevate programmide mahu juures on optimaalne ning sellest allapoole minna ei saa.

Roose teada oli 1991.-1994. aastate ERRi eelarve osakaal SKT-st 0,4 protsenti (kogu riigieelarvest 0,7 protsenti). Tänaseks on jõutud ajaloo kõige madalamasse punkti, SKT-st 0,14 protsenti.

Olemasoleva suurusega muutub üha raskemaks kokkulepitud eesmärkide täitmine, nentis Roose.

Seaduses tahetakse muudatusi

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann rääkis omalt poolt, et et rahvusringhäälingu kõige üldisem eesmärk on hoida ühiskond koos, tagada usaldusväärne informeeritus ja tasakaalustatud seisukohad. Rahvusringhäälingu seaduse uuendamise lähte-eeldus on Veidemanni sõnul see, et tegemist ei ole riigiettevõttega ja seda ei sa võrrelda turuseaduste järgi.

Erik Roose lisas, et ERR reklaamist loobumine oli ainuõige otsus. "Uue seaduseparanduse kontekstis oleks lihtsam, kui kultuuri-, spordi- ja haridusteated oleks ERRis lubatud ka raha eest. Praegu peab nõukogu iga teate puhul menetlema, kas lubada kultuuriürituse teadet või mitte," lausus ta.

Roose selgitas lisaks, et ERR nii tele- kui raadiokanalite kodulehti oli igal juhul vaja uuendada. Maksumaksja vaates oli tema hinnangul odavam, parem ning efektiivsem võimalus luua universaalne ning pidevalt uuenev platvorm jupiter.err.ee, mida saab tarbida sõltumata ajast, kolmest kohast ja seadmest. Roose tõi välja, et suurem osa maksumaksjatest on alla 40-aastased ning nende tarbimisharjumused on täiesti teised.

9. juunil vastu võetud eelarvemuudatustest nähtub, et 2020. aastal on ERRi kulud 41,6 miljonit eurot. Tulud (peamiselt eraldis riigieelarvest) on veidi üle 42 miljoni euro.