GRAAFIKUD | Jaaniõhtu õnnetuste statistika: soojad ilmad, alkohol ja pidu on ohtlik kokteil
Kätte jõudnud jaanipühad toovad igal aastal kaasa hulgaliselt õnnetusi, mille on põhjustanud alkoholi liigsest tarvitamisest tekkinud liigne uljus ning endale riskidest mitte aru andmine. Kiirabi, politsei, päästeameti, häirekeskuse ja maanteeameti statistikast selgub, et jaanipühad on alati väga väljakutsete ja sündmuste rohked.
2019. aasta kiirabi väljakutsete hulka päeva lõikes analüüsides on näha, kuidas jaanipühade ajal on kiirabil märksa rohkem tööd kui juunis keskmiselt.
Eelmisel aastal tehti jaaniööl numbrile 112 üle tuhande kõne, mis olid vähemalt 60 sekundit pikad ja tehti vahemikus 21.00-8.00. Varahommikul hakkasid saabuma kõned, kus inimesed andsid teada öösel saadud vigastustest – joove väheneb ja öine vigastus annab tunda. Häirekeskuse sõnul iseloomustavad jaaniööl saabuvaid hädaabikõnesid:
• Läbiv märksõna alkoholi liigtarbimine
• Alkoholi tarbimisest tulenevad terviserikked ja vägivald
• Ca 1/3 kiirabikutsetest joobes inimestele
• Raskusi esineb helistaja asukoha tuvastamisega
• Lõketest/tulekahjudest teavitamine
• Paljudes kõnedes uuritakse, kus on väljakutsutud kiirabi/politsei/pääste
• Suur hulk teavituskõnesid - antakse teada kahtlaselt liikuvatest sõidukitest ja järelvalveta lõkkest/tulekahjudest
Nagu näha, siis alkohol on jaanipühade probleemide läbiv nimetaja. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kirjutab tänases Eesti Päevalehe arvamusartiklis, et alkoholi tarbimine näitab kasvutrendi ning loetleb üles hulga probleeme, mis sellest tõukuvad ja mida päästeamet oma igapäevatöös näeb. Ta toetab oma väiteid konjunktuuriinstituudi andmetega, mille kohaselt kasvas eelmisel aastal alkoholitarbimine eestis 3,2 protsenti. Sellega lõppes kümme aastat kestnud alkoholitarbimise vähenemine.
Päästeametile tähendavad jaanipühad eeskätt tulega seotud õnnetuste ja probleemidega tegelemist. Allolevas graafikus on näha, kui palju rohkem väljakutseid toob päästeametile jaaniõhtu ja seda ümbritsevad päevad.
Sel aastal on jaanipühadele eelnenud pikalt soe ja päikseline ilm ning ka jaanipidude ajaks lubab ilmaennustus kuiva ja sooja. Päästeametile teeb see aga muret - vesi on soe, alkoholi on palju ehk purjus ujujate hulk võib olla väga suur.
Tammearu kirjutab, et tänavu on Eestis uppunud juba 30 inimest, mida on ligi kaks korda rohkem kui viimastel aastatel samal ajal.
"Enam kui pooled tänavu uppunutest olid alkoholijoobes, ja arvestades, et ees ootavad siinmail tavapäratult ilusa ilmaga jaanid, mis on pealegi kohe nädalavahetuse otsas, on põhjust vägagi murelik olla. Alkohol ja vesi ei käi kuidagi kokku, aga mida ilusam ilm, seda suurem on kiusatus end jahutama minna. Kahjuks näiteid sellest on meil päästes võtta ülepäeva.
Alkohol muudab ebaadekvaatseks ja inimesed hindavad oma ujumisvõimeid üle. Uppumisohtu kasvatab juba nõrk joove ja pohmell. Alkoholi mõju all olev inimene väsib kiiresti ja tal võivad tekkida reflektoorsed südamevereringesüsteemi häired, mille tõttu tabab ujujat alajahtumine, jäsemete verevarustuse halvenemine ning krambid. Neid meditsiinilisi fakte ei pea inimesed oma elu hinnaga koguaeg tõestama, ometi seda Eestis millegipärast tehakse."
Tänavu juuni esimese kolme nädalaga on uppunud juba kolm korda rohkem inimesi kui eelneval kolmel aastal terve juunikuuga kokku.
Politsei jaoks paistavad jaanipühade ümber olevad nädalad väljakutserohkuse poolest silma terve aasta lõikes. Kogu aasta statistikat vaadates joonistuvad jaanipühad ülejäänud aastaga võrreldes selgelt välja.
Koos alkoholijoobes juhtide suure hulgaga, on viimasel kolmel aastal järjepidevalt kasvanud ka liiklusõnnetuste arv. Maanteeameti statistikast on näha, et aina enam on õnnetusi, milles saab viga aina enam inimesi ning mõlgitakse aina enam sõiduvahendeid. Kõikidel viimastel aastatel on jaanipühade ajal saanud liikluses surma vähemalt üks inimene.
Seega, jaanipühad on küll tore aeg tähistamaks võidupüha ning aasta valgeimat aega, kuid sellega kaasas käiv oskamatus pidutseda võib olla inimesele või tema kaaslastele lausa eluohtlik. Kui õnnetus on juba juhtunud, saab palju ära teha ka häirekeskusega selgelt ja adekvaatselt suheldes, et abi jõuaks võimalikult kiiresti kohale.
"Jaaniöö on üks suuremalt tähistatavaid tähtpäevi Eestis. Enamik inimesi pidutseb vastutustundlikult ja pöörab enda ning oma kaaslaste ohutusele tähelepanu. Peamine riskikoht on meie hinnangul see, et jaanipäev viib inimesed linnast välja pidutsema kohtadesse, kus nad pole käinud või mille asukohta nad päästekorraldajatele ei oska öelda. Ka ei osata selgitada, kuidas jõuaks näiteks kiirabi abivajajani. Sellise olukorra ennetamiseks tasuks enne peojookide avamist endal selgeks teha oma asukoht ja see, kuidas abi pääseks teieni. Lisaks on hea pidu see, kus seltskonnas on olemas kaine grupijuht, kes aitaks peoseltskonnal suurematest probleemidest hoiduda," selgitas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
