Möödunud laupäeval sattusid aerusurfi laudadega Miidurannas sõitnud lapsed ja kaks treenerit liiga kaugele merele ning ei pääsenud enam tagasi kaldale.

Sündmusele reageerisid PPA kaater ning Pirita päästekomando, mis tõid kaldast umbes kilomeetri kauguselt ära kokku kümme inimest, nende seas kaheksa last ja kaks täiskasvanud treenerit. Neli last said ise kaldale. Enamik merele läinud lastest olid 14-aastased.

Fansurfi surfikooli juhataja Margus Otsa sõnul pidasid noored sünnipäeva ja lõbusaks ajaviitmiseks renditi aerusurfi lauad. Ühtlasi paluti surfiklubi treenerite abi, kes juhendasid kivise ranniku ääres kulgema pidanud matka.

Otsa kinnitusel tingis ohtliku intsidendi paari halva asjaolu kokkulangemine. “Esiteks tõusis matka ajal järsult tuul. Teiseks hakkasid noored vahepeal lollitama,” rääkis ta. Kui treenerid palusid kalda poole hoida, siis ei kuulanud noored kohe sõna. “Kui tuul tõuseb ja treenerid ütlevad, siis tuleb hoida kalda poole, aga sageli sellega ei arvestata,” tõdes ta.

Otsa märkis, et ohutuses mängivad rolli nii tuule kiirus kui suund. “Meretuulega ei ole üldse mingit probleemi — igal juhul triivitakse kalda poole. Kui aga on maatuul, siis tuleb sellesse suhtuda kõrgendatud tähelepanuga.”

Kalda lähedal ei ole Otsa sõnutsi maatuulega probleemi, aga see tugevneb kaugemal merel. “Maatuulega tuleb aerusurfi laudadega liikuda piki ranna serva. Samuti tuleb arvestada oma oskustega ja juhendaja sõna kuulata, sest tema oskab seda olukorda paremini hinnata.”

Omal käel käijad peaksid arvestama tuuletriivi ehk jälgima, kuhu suunas laud liigub. “Oluline on see, et mobiiltelefon on veepeal kaasas ja kaldal on kedagi merele minekust teavitatud,” rõhutas Otsa.

“Meie surfikooli reeglites on kirjas, et väiksemagi olukorra tekkides võtame kohe automaatselt ühendust PPA ja päästeametiga ja ei hakka riskima,” rääkis Otsa. “Oleme võtnud seisukoha, et isegi, kui ei ole tekkinud otsest ohuolukorda, kuid on selleks väike võimalus, kutsume abi. “Meie jaoks on inimelud tähtsamad kui meedias saadav kajastus.”

Ta lisas, et iga laevahukk saab alguses paljudest väikestest valedest otsustest. “Olukorra kontrollimine on meie veespordi iseärasus.”

Kalipsod ja päästevest on rangelt soovituslikud

Otsa leiab, et üldiselt on ohutuse tagamine aerusurfi pakkujate poole pealt kontrolli all. Selleks pakutakse rangelt soovituslikuna kalipsot ja päästevesti. “Eestis peab inimene püsima vee peal kaks tundi. Selle aja jooksul hoiab kalipso alajahtumise eest ja päästevest inimest vee peal.”

Suurim probleem ongi Otsa sõnul see, et inimesed leiavad vahel, et päästevest ja kalipso pole neile vajalikud. “Iga SUP-i laua sõitja on oma aluse kapten. Kohustuseks neid teha ei saa, aga rangelt soovituslikuks küll,” sõnas Otsa.

Samuti on Otsa sõnul aerusurfi laud ise inimesele päästevesti eest ja aitab veel püsida, kuid probleem tekib siis, kui alus on inimesest eemale triivinud.

Laupäevase juhtumi valguses plaanib surfikool veel ka turvakaatri kasutusele võtmist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid