Linlane ahastab: Pirita rand lõigatakse teega pooleks! Linnaosa: tegu on arhitektuurikonkursi hinnatud võidutööga
Eesti Päevalehe poole pöördus murelik linnakodanik, kes kurtis, et Pirita rand lõigatakse peatselt teega pooleks ja palus ajakirjandusel asja uurida.
“Sügisel saeti maha enamus lehtpuud mereäärsest metsast, nüüd on plaanis promenaad, keset rannaliiva, paralleelselt metsa all kulgeva olemasoleva asfaltteega,” kurtis linlane.
Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat kinnitas, et kuuldus promenaadist on tõsijutt, aga ranna poolekslõikamisest pole juttugi. Samuti pole tegu üldse uudisega: tegu on juba 2012. aastal kinnitatud arhitektuurikonkursi võidutööga, millest tulevikus võiks vormuda ilus ja kaasaegne rannaaala. Praegu on projekt jõudnud faasi, kus ranna-ala detailplaneering on saadetud keskkonnaametile üle vaatamiseks.
Planeeringulahenduse aluseks on 2012. aastal läbi korraldatud arhitektuurse ideekonkursi võidutöö nimega «Väät» arhitektuuribüroolt Arhitektuurinurk. Võidutöö alusel algatati 2013. aastal detailplaneering ja sealtpeale on planeering vaikselt eri etappe läbinud - 2017. aastal oli planeeringu eskiisi avalik arutelu jne. Planeeringusse on algusega võrreldes tehtud palju muutusi ja nüüd ollakse lähedal ehitusloa taotlemisele - seda siis muidugi juhul, kui keskkonnaamet annab oma heakskiidu.
“Planeeringus on lisaks promenaadile randa teenindavad objektid, spordi-ja meelelahutusrajatised,” selgitas Tõnis Liinat.
Kuidas on lood randa pooleks lõikava promenaadiga?
“See on 1,2-1,4 meetri laiune laudtee, mis hakkab liivaala ja metsapiiri serval kulgema 2.4 kilomeetri ulatuses,” selgitas Liinat.
Võrreldes algse planeeringuga on muutusi mitmeid: näiteks jäävad ära algul metsa alla plaanitud lõkkekohad, kuna neid hinnati kuivas männimetsas liiga ohtlikuks.
Detailplaneeringu algfaasis oli ette nähtud, et erinevad paviljonid hakkavad paiknema sirgelt rannametsa ääres, nüüd on ette nähtud, et puid tuleb raiuda minimaalselt ja seega rannaobjektid hakkavad paiknema veidi ebasümmeetriliselt.
Päriselt puude mahavõtmisest ikkagi ei pääse. “Elujõulisi männipuid tuleb maha võtta, aga vähe, see on paratamatu osa,” ütles Liinat. Lohutuseks lisas ta, et puud istutatakse asemele. “Istutatakse männipuid ja kadakaid ning selleks, et tuuled liiva metsa alla ei kannaks, tuleb rannametsa ja liivaala piirile istutada kibuvitsasid,” sõnas linnaosavanem.
Kõige suurem ehitusala tuleb regati tribüünideala äärde: sinna tuleb vabaõhulava, pingpongi-ja malelauad, sporditegevuse platsid ja paviljonid - näiteks kohvik, mis jääks avatuks ka talvisel ajal.
Planeeritav promenaadi-ja rannarajatiste ala algab Pirita jõe äärest ja läheb välja Merivälja serva ehk Ranna teele.
Projekt on suur ja tegelikult pole ehituse algust niipea oodata.
Esiteks muidugi juriidika: keskkonnaameti järel peab detailplaneeringule heakskiidu andma linnavolikogu, seejärel on aeg investeeringute otsimiseks ja hanke välja kuulutamiseks.
“Enne koroona-aega lootsin, et ehitama saame hakata viie aasta jooksul, aga nüüd on seda juba raske hinnata. Projekt on mahukas ja kulukas ja me peame kirjutama projekti Euroopa vahendite kaasamiseks,” rääkis Liinat.
Isegi juhul kui see õnnestub, on projekt nii suur, et seda ühe hooga ilmselt valmis ei ehitata. “Ikkagi 2,4 kilomeetrit pikk rand ja väga hulgaliselt spetsiifilisi töid, ehitada tuleks ilmselt kolmes-neljas etapis,” sõnas linnaosavanem.
Aga seni?
Seni on hea meel neil, kes kardavad promenaadist ranna pooleks lõikamist.
Nipet-näpet tehakse muidugi ka Euroopa rahata. “Praeguse seisuga oleme nii palju ranna osas ette võtnud, et uuendanud rannainventari, värvinud, parandanud ja võrkpalliposte välja vahetanud. Enne sõeluti randa üks kord kuus, nüüd aga maist-septembrini kaks korda kuus. Nii palju saame ise teha,” rääkis Liinat.
Ja lohutuseks neile, kes uut rannalahendust kardavad?
“Julgen öelda nii palju, et me elame linnaruumis. Pirita on Talllinna esindusrand, kus on toimunud ajalooliselt oluliselt sündmused, see on olnud auhinnatud rand. Me peaksime uhkust tundma, kui saame esindusranna käiku lasta mitte ainult suvekuudeks, vaid ka aastaringselt.”
