"Ta ei käinud kunagi Kongos. Ma ei näe, kuidas ta sai sealsetele inimestele kannatusi tekitada," ütles Laurent väljaandele Sudpresse. "Tuleb aru saada, et oli palju inimesi, kes töötasid Leopold II heaks ja need inimesed panid toime kuritarvitusi."

Tema väljaütlemine järgnes rassismivastaste protestidele, mille jooksul on teisaldatud vähemalt üks ja grafitiga täis soditud veel mitu Léopold II kuju. Algatatud on ka monumentide teisaldamist hiljemalt 30. juuniks nõudev petitsioon, millele oma allkirja andnud üle 75 000 inimese.

Tänane Kongo kuulus aastatel 1885-1908 kuningas Léopold II eravaldusesse. Toonast režiimi meenutatakse Kongos selle julmuse, sunnitöö, piinamiste ja tapmiste poolest. Tüüpiline karistus ja meetod kontrolli saavutamiseks oli tööliste või nende laste käte maha raiumine. Oma elu jättis sel perioodil hinnanguliselt 10 miljonit Kongo elanikku.

Teave toonases Kongo Vabas Riigis toimuva kohta jõudis Euroopasse muu hulgas misjonäride ja kaupmeeste kaudu. Léopoldi julmusi paljastasid teiste seas Briti ajakirjanik E. D. Morel, jõeauriku kaptenina tegutsenud kirjanik Joseph Conrad ja Suurbritannia konsul Bomas Roger Casement.

Rahvusvahelise tähelepanu juhtimisega Léopoldi kuritegelikule valitsemisele tegeles ka Kongo Reformiühing, mille liikmete seas olid Mark Twain, Joseph Conrad, Booker T. Washington ja Bertrand Russell.

1908. aastal võttis Belgia parlament Léopold II-lt Kongo valitsemise üle ja nimetas koloonia Belgia Kongoks. Belgia kuningakoda ei ole tänaseni soovinud võtta riigi koloniaalmineviku osas seisukohta.