Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse ministrid arutasid tänasel kabinetiistungil, kuidas peaks Eesti suhtuma mai lõpus Euroopa Komisjoni poolt välja käidud kokku 750 miljardi euro suurusesse majanduse erakorralise turgutamise plaani.

Valitsusliidu erakonnad esitasid selle aja jooksul sisuliselt üksteisega risti vastu olevaid nägemusi. Peaminister Jüri Ratase Keskerakond oli avalikult ja väga valjuhäälselt plaani poolt. EKRE seevastu, eriti rahandusminister Martin Helme isikus, väljendas plaani suhtes väga suurt vastumeelt.

EKRE kahtlustas, et tegemist on sammuga nende poolt välistatava föderaalse Euroopa poole. Veel eile ütles rahandusminister Delfile, et tema meelest ei luba Euroopa Liidu aluslepingud pakutud EL-i kulutuste suurendamise skeemi majanduse taastamiseks. Ta nõudis sõltumatut analüüsi küsimuses, kas lepingut on vaja muuta.

Ratase kavalad sõnad

Lisaks oli Helmele suureks probleemiks „valijate mandaadi“ puudumine. „Teine suurem probleem on mandaat valijatelt. Arusaadav, et on vaja kiiresti tegutseda, kuid seda asja pole kiiresti võimalik otsustada. See vajab põhjalikku arutelu vähemalt osa liikmesriikides. Ilma mandaadita pole otsused ja poliitika legitiimsed,“ sõnas rahandusminister eile Delfile.

Kuid täna ei takistanud need kahtlused ja kõhklused tal anda heakskiit peaminister Ratase poolt lauda käidud 13-punktilisele põhimõtete loetelule, millega anti valitsusjuhile voli hakata Euroopa Komisjoni kava alusel taaskäivitamise paketi paika panemise poole minema. Kui aga kord on asutud liikuma, on rongi juba peatama sundida pea võimatu. Ratas on veel kavala sõnastusega saavutanud ka selle, et EKRE nõudmised on justkui mainitud, kuid reaalselt ei saa nende järgi enam 750 miljardilist taaskäivituspaketi tulekut takistada.

Delfi toob ära heaks kiidetud seisukohad täismahus ja seletused, mida eri punktid tähendavad:

1. Eesti peab vajalikuks leida kiire ja tõhus viis aidata Euroopal ületada koroonakriisist tekkinud raskused. Oleme valmis osalema ühekordsel ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamisel. Taaskäivitamise kava tuleb kinnitada konsensuse põhimõttel. Eestile on oluline Euroopa Liidu ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu kui riikide liitu, mitte kui liitriiki. Peame oluliseks sõltumatut analüüsi taaskäivitamise kava kohta, kas see on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega.

KOMMENTAAR: Taaskäivitamie kava ongi ühekordne ja ajaliselt piiratud. Samuti tehakse raha puudutavad otsused EL-is konsensusega. Seega ei ütle selle punkti algus midagi uut vaid kinnitab olemasolevaid asju. Tähtis on viimane lause, kus tehakse kummardus EKRE soovitud analüüsile, kuid sõnastus „peame oluliseks“ ning muudetud küsimus – aluslepingu muutmise vajaduse asemel tahetakse uurida, kas asi oleks kooskõlas – on nii hägune, et lubab tulemuse kindlasti vastavalt vajadusele ära mõõta.

2.Eesti ei toeta liikmesriikide jooksvate kulutuste katmist taaskäivitamise kavast. Fookuses peavad olema investeeringud, mis on suunatud tulevikku ning aitavad ellu viia Euroopa Liidu digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdada siseturgu, samuti peab investeeringute puhul arvestama ettevõtete efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmist ning säilenõtkust ja toimimist kriisides. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliks maksuküsimuste otsustamisel ühehäälsus.

KOMMENTAAR: Taaskäivitamise kava ei lubagi jooksvate kulutuste katmist ja nõuabki muuhulgas EL-i kliimaeesmärkide saavutamist seal riikidele antavatest toetustest. EKRE ministrid on toetanud puha progressiivse noorsoo seisukohti siin! Jälle rõhutatakse maksuküsimuste ühehäälset otsustamist, mida nii otsustataksegi ja mitte kunagi teisiti. See on sama kui kinnitada, et päike tõuseb ka homme idast.

Oleme valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu poolt võetud laen kajastub liikmesriikide võlakoormuses. Peame vajalikuks võimaldada COVID-19 pandeemiast kannatanud majanduse taaskäivitamist ja vastupanuvõime suurendamist, ilma lähiaastatel liikmesriikide sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse märkimisväärselt suurendamata. Me ei toeta riiklike võlgade ühist garanteerimist või minevikus võetud laenude muutmist ühiselt garanteerituks. Peab olema tagatud, et liikmesriigid ei garanteeri üksteise kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees. Peame oluliseks rõhutada, et kõik sellised meetmed peavad lähtuma aluslepingutest.

KOMMNETAAR: Suuresõnaliselt öeldakse, et ei tohi toetada teiste riikide võlgade ühist garanteerimist ega teiste riikide sissemaksete garanteerimist. Saagu nii, sest Euroopa Komisjon poleks saanud oma ettepanekut tehagi, kui oleks vastupidi, sest need nõuded on kirjas aluslepingutes ehk EL-i põhiseaduses.

Eesti peab vajalikuks Euroopa stabiilsuse- ja kasvu pakti nõuete rakendusreeglite ülevaatamist, et ühelt poolt tõhusamalt tõkestada euroala rahandusliku jätkusuutlikkuse ohustamist liikmesriikide poolt ning teisalt saavutada sisuline ning eesmärgipärane eelarvereeglite täitmise korraldus, mis on vastavuses riikide reaalse rahandusliku jätkusuutlikkusega.

KOMMENTAAR: Tühjad laused, mis on siis sellepärast, et äkki on kuskil vaja mainida EL-i eelarvereegleid, mis aga kriisi ajal ja taastuspaketi osas on peatatud.

3.Nõustume, et Euroopa Liidu omavahendite lage ehk liikmesriikide maksimaalset kohustust Euroopa Liidu eelarve ees võib ühehäälselt ajutiselt tõsta vaid selles ulatuses, mis on kooskõlas taaskäivitamise kava rahastamiseks vajaliku laenu saamiseks võimalikult soodsatel tingimustel. Ajutist lae tõstmist võib kasutada üksnes taaskäivitamise kava rahastamiseks vajaliku laenu võtmiseks. Laenu tagasimaksete jagunemine tulevikus peab olema läbipaistev ja riikide jaoks prognoositav. Eesti eelistab tagasimakse skeemi rahvusliku kogutulu põhise sissemakse kaudu.

KOMMNETAAR: Kõige tähtsam punkt, millest pole ei Keskerakonna, EKRE ega Isamaa ministrid kellelegi midagi rääkinud. Koridorides on tekkinud mure, et Euroopa Komisjoni poolt valitud „võtmed“ riikide saadavate rahade ja nende vastutada olevate paketi osade eest, on Eestile natuke halvemad, kui meiega samal pulgal olevatele Lätile ja Leedule. Ehk siis me saame väikeste statistiliste erisuste tõttu pisut lahjema pakkumise naabritega võrreldes. Aga valitsuse liikmed on Eesti „võtme“ paremaks lobistamise asemel mitu nädalat omavahel piltlikult jauranud, kas peaks ikka rõhutama, et päike tõuseb idast.

4.Eesti ei toeta Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise rahastu rahastamiseks uusi tuluallikaid ehk uusi omavahendeid ning eelistab olemasoleva süsteemi jätkumist. Me ei toeta omavahendeid, mis oleksid regressiivsed väiksemate ja vaesemate liikmesriikide suhtes ehk suurendaksid keskmisest vähem jõukate riikide eelarvekoormust rohkem kui jõukamatel riikidel. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliks maksuküsimuste otsustamisel ühehäälsus ja ei toimuks liikumist maksude harmoniseerimise suunas.

KOMMENTAR: Jälle võideldakse ohtudega nagu maksud või nende harmoniseerimine, mis kunagi EL-is pole toetust saanud, ega ole ka taaskäivituspaketi arutelude tõsine vektor.

5. Euroopa Liidu poolt liidu eelarve tagatisel võetud laenud peab kindlasti tagasi maksma, me ei toeta Euroopa Liidu poolt tähtajatute laenude võtmist, mille puhul makstaks ainult intressi, aga mitte laenu põhiosa.

KOMMNETAAR: Komisjoni tehtud ettepaneku järgi makstaksegi laen alates 2028 aastast tagasi.

6.Taaskäivitamise kava planeerimine ja seire peab võimaldama liikmesriikidele samasugust kaasarääkimisõigust kui Euroopa Liidu eelarve põhiosale. Peame vajalikuks, et liikmesriigid saaks veendumuse, et Euroopa poolaasta raames esitatud liikmesriikide taaskäivitamise plaanid on suunatud vajalikele reformidele ja investeeringutele, ning kindlustunde enne toetuse väljamaksmist, et nõutud eesmärgid ja vaheetapid on saavutatud.

KOMMNETAAR: Vahelduseks oluline punkt, mis sisuliselt räägib, kuidas tagada, et taastuspaketi toetuste üle oleks kontroll kõigil liikmesriikidel. St, et Eestil oleks sõna, kuidas Lõuna-Euroopas majandust turgutatakse ja vastupidi. Aga nii keerulisis asju ei oska muidugi erakonnad avalikes kemplustes nõuda.

7.Eesti peab oluliseks liikmesriikide toetamist täiendavate ühtekuuluvuspoliitika vahenditega, mis aitavad kiirelt reageerida vajadusele toetada tööhõivet, ettevõtteid ja tervishoiusüsteemi paindlikel tingimustel. Vahendite kiireks ja efektiivseks kasutamiseks peab nende haldamisel olema võimalik tugineda maksimaalselt 2014−2020 perioodi vahendite kasutamise reeglitele ilma haldajatele ega toetuste taotlejatele lisakoormust tekitamata.

KOMMENTAAR: Lühidalt ütleb see punkt, et taaskäivitamispaketi vahendite kasutamiseks ei ole vaja teha uut bürokraatiat vaid vaadata, kuidas olemasolevate EL-i rahade kasutamise reeglitega seda saaks teha. Hoiaks kokku aega ja bürokraatiat.

8.Toetame maaelu arengu fondi suurendamist, sest üldisest kriisikahjust ei jää puutumata ka maapiirkonnad ning vaja on toetada nii põllumajandussektorit kui ka laiemalt maapiirkondi. Eesti soovib jätkuvalt põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamist.

KOMMENTAAR: Maaelu rahastust suurendataksegi. Otsetoetuste ühtlustamine on tavalise eelarve teema, majanduse taaskäivitamise paketti ei kuulu. Aga tore rõhutada, et põllumehed näeksid nagu valitsus teeks midagi.

9.Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu eelarve toel suurendatakse eraettevõtete rahastust kriisist väljumiseks ning et Eesti ettevõtetel, kellest valdav enamik on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, oleks nendele instrumentidele tõhus ligipääs.

KOMMENTAAR: Toetataksegi ettevõtteid nii kaudselt kui otse.

10.Vajalik on õppida kriisi kogemusest ning suurendada taaskäivitamise kavast hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise võimet.

KOMMENTAR: Ka seda tehakse juba väljapakutud kavades.

11. Toetame majanduse taaskäivitamiseks vajalike kiireloomuliste tegevustega alustamist juba aastal 2020 ehk ühtekuuluvuspoliitika täiendavate vahendite ja eraettevõtete maksevõime toetuse instrumendi rahastamiseks vajaliku Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2014−2020 suurendamist.

KOMMENTAAR: EKRE ministrid muudkui räägivad, kuidas taaskäivitamise pakett on nii suur ja oluline ning keerukas asi, et seda tuleb pikalt kaaluda, kuid siinkohal on kirjutanud alla seisukohale, mille järgi piltlikult palutakse „juba eile raha eraldamisega peale hakata“.

12.Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021−2027 muudatusettepanekute puhul lähtume Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2020. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. veebruari 2020. a istungil heaks kiidetud seisukohtadest ja seal toodud prioriteetidest.

KOMMENTAAR: öeldakse, et see siin ei puuduta EL-i tavalise seitsmeaastase eelarve arutelu.

13.Eesti peab oluliseks, et taaskäivitamise kava rahastamise otsus tehakse Riigikogu täiskogul.

KOMMNENTAAR: Ja voila! Kas keegi mäletab siiani jõudes veel, et eile leidis EKRE olevat olulise saada „valijate mandaat“. Just see 13. punkt ütleb, mis siis EKRE paljuräägitud referendumi korraldamise ideest järgi jäi – hääletus riigikogus. Aga me ju kõik teame, et kui EL-i majanduse turgutamise pakett läheb riigikogusse, siis saab see sealt ülivõimsa toetuse. Paketti suhtuvad pooldavalt Keskerakond, sotsid, Reformierakond ning suuresti ka Isamaa.