Trump teatas Valge Maja roosiaias, et kui osariikide või linnade juhid keelduvad astuma samme, mis on vajalikud elanike elude ja vara kaitsmiseks, rakendab ta ülestõususeadust (Insurrection Act) aastast 1807, mis lubab presidendil tsiviilrahutuste mahasurumiseks USA sõjaväge kasutada.


CNN-i teatel on see mõnedele Pentagoni ametnikele süvalt vastumeelne ning nad on püüdnud reageerida, väites, et olukord ei nõua tegevsõjaväelaste kasutamist enne, kui osariikide kubernerid selgelt põhjendavad, et selliseid jõude on vaja.

Ühe riigikaitseametniku sõnul soovitakse väga, et vastutavad oleksid kohalikud korrakaitsejõud. Ta viitas seadustele, mis keelavad sõjaväel tegelda korrakaitsega USA-siseselt.

Avaliku korra tagamise missioonidesse suhtuvad ebamugavustundega ka mõned rahvuskaartlased, märgib CNN. Neid on praegu USA-s mobiliseeritud rohkem kui kunagi varem ajaloos.

„Ma usun, et meie Ameerikas ei peaks harjuma ega leppima sellega, et vormis sõjaväelased ollakse sunnitud panema olukorda, kus nad peavad kindlustama inimesi Ameerika Ühendriikide sees,” ütles pühapäeval ajakirjanikele Georgia rahvuskaardi peaadjutant, armee kindralmajor Thomas Carden. Ta lisas, et kuigi seda tehakse rõõmu ja auga, on see märk selle kohta, et USA peaks riigina paremini hakkama saama.

Trump karmistas eile oma retoorikat sõjalise jõu kasutamise kohta meeleavaldajate üle „domineerimiseks” ja ütles välja, et soovib, et Ameerika linnades oleksid „okupeerivad jõud”. Hiljem kasutas rahvuskaart Valge Maja juures rahumeelse rahvahulga vastu pisargaasi ja kummikuule.

Tsiviilameteid pidavad ja töö kõrvalt väljaõpet saavad rahvuskaartlased kaasatakse tavaliselt nende koduosariikides kuberneride või föderaalvalitsuse poolt, kes otsustavad iga missiooni pikkuse. Erinevalt tegevsõjaväelastest saab rahvuskaartlasi kuberneri käsul kaasata korrakaitsetegevusse. Tegevväelastel on see keelatud, välja arvatud juhul, kui president rakendab eelpool mainitud ülestõususeadust.

Kindralmajor Carden ütles korrakaitseülesannete kohta järgmist: „Kõigist asjadest, mida mul on viimase 34+ aasta jooksul vormiriietuses teha palutud, on see minu nimekirja lõpus.” Rääkides oma kogemustest Georgias tunnistas Carden siiski, et asjaolud nõudsid seda, ja ta usub, et rahvuskaardi kohalolekul on märkimisväärne heidutav ja rahustav mõju.

Trumpi ja kuberneride eilsel telefonivestlusel osalenud kaitseminister Mark Esper ütles, et rahutuste tõttu on 29 osariigis ja Columbia ringkonnas mobiliseeritud 17 000 rahvuskaartlast. Veel 45 000 toetab võitlust koroonaviiruse pandeemia vastu. Kokku on neid seega rohkem kui 2005. aastal orkaan Katrina järel mobiliseeritud 51 000.

Üks riigikaitseametnik kirjeldas „eskalatsioonitreppi”, mille iga aste kujutab endast föderaalsete, osariikide ja kohalike jõudude üha suuremat kaasamist, ning rõhutas, et tegevsõjaväelaste kasutamine tähendaks põhimõtteliselt muude võimaluste lõppemist.

Kolm riigikaitseametnikku ütlesid CNN-ile, et Trumpi administratsioon on juba pannud kõrgendatud valmisolekusse tegevväelastest koosneva sõjaväepolitseipataljoni Washingtonis ja selle ümbruses tegutsemiseks vajaduse korral.

Tegemist on 200-250 sõjaväelasega Põhja-Carolina osariigist Fort Braggist, kes peaksid tagama julgeoleku, aga täitma ka korrakaitseülesandeid, näiteks vahistama meeleavaldajaid, teatasid ametnikud. Columbia ringkonna rahvuskaardile on lisaks täienduseks palutud 600-800 rahvuskaartlast viiest osariigist.

Telefonikõnes kuberneridega lubas Trump „totaalset domineerimist”.

„Me kavatseme maha suruda väga, väga tugevalt,” ütles Trump. „See sõna on „domineerima”. Kui te ei domineeri oma linna ja oma osariigi üle, saavad nad teie üle võidu. Ja me teeme seda Washingtonis, Columbia ringkonnas, me kavatseme teha midagi, mida inimesed ei ole enne näinud ... Aga me kavatseme saada totaalse domineerimise.”