Karl Õiger: iga ühistu võiks ise leida inseneri, kes korterite rõdud üle kontrolliks
“Rõdud on teatavas mõttes tundlikumad konstruktsioonid kui ülejäänud hoone,” märkis Õiger.
“iga ühistu saaks kontrolli ise organiseerida, leida asja tundva, rõhutan, asja tundva inseneri, kes käiks kõik rõdud läbi,” soovitas Õiger.
Tema sõnul on see paras väljakutse, sest inimeste korteritesse on keeruline pääseda ja kui pääsebki, võib rõdu sedavõrd kola täis olla, et kontrolli ikkagi teostada ei saa.
“Oleme teinud lärmi, oleme kirjutanud. See võiks olla ühistu mure, et leida insener, kes vaataks, mis seisus rõdud on ja kas kuskil on roostekahjustusi,” leidis Õiger.
Tarbija ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on küll kaardistanud Eesti kortermajade rõdude esipiirdepaneelide seisukorda, kuid hetkel puudub täpne ülevaade kortermajade rõdude üldisest seisukorrast. Õiger meenutas, et üks kurioossemaid näiteid sellest, kuidas inimene ise konstruktsioonide nõrgestamisele kaasa aitas, oli ühe kortermaja lodžasse sauna ehitamine, mis tekitas konstruktsioonidesse niiskuskahjustusi.
Ehitusinseneri sõnul tuleks kortermajade rõdudest kaugemale vaadata ja mõelda laiemalt hoonete turvalisusele.
“Tuleks jälgida kortermajade sissekäikude raudbetoonist varikatuseid. Need on küll paljudel puhkudel asendatud kergemate konstruktsioonidega, aga on ka neid, kus on suure massiga raudbetoonplaate, mille kinnitus on väga lahja. Kui näiteks mööbliauto läheb sinna vastu, siis on see maas,” tõi ta võimaliku ohukoha.
Samuti peaksid Õigeri sõnul kõigi avalikus kasutuses olevate hoonete haldajad või omanikud iga paari aasta järel kutsuma asja tundva inseneri, kes hoonete konstruktsioonid üle vaatab. “Meil võiks olla hallide ülevaatežurnaal, kus on kirjas, millal keegi kontrolli läbi viis,” pakkus Õiger ja meenutas, et isegi Nõukogude ajal vaadati tehasehooned kohustuslikus korras enne talve ja kevadel üle.
“Loodus toimetab aja jooksul omasoodu ja ei tekita ainult viirusi, vaid ka muutusi hoonete konstruktsioonis,” lausus Õiger.
Rõdude varing Kivi-Vigalas
Reedel varisesid Raplamaal Kivi-Vigala külas Sääla tee 8 kortermajas kolm rõdu.
"TTJA on alustanud järelevalvemenetlust ning teostanud varingu päeval ka kohapealse paikvaatluse. Kuna põhjalikku auditit saab asuda tegema pärast seda, kui ehituspraht ja lahtised ning lagunenud terrassikonstruktsioonid eemaldatakse ning hoone igaks juhuks toestatakse, on konkreetset varingu põhjust hetkel veel vara öelda," ütles TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik täna Delfile.
"Seni saab öelda, et õnnetuse päeval ei olnud ekstreemseid ilmastikuolusid ning seetõttu on järele andnud rõdu kandevõime," lisas Tamtik.
