Lugu sellest, kuidas suurelt riskimine veel suuremalt ära tasus

Timber.ee oksjonikeskkonnas toimus alles hiljuti oksjon, mis pani nii mõnegi metsamehe kukalt kratsima ja arvutikuvarile lähemale küürutama, et näha, ega nende silmad ei peta.

Oksjonile pandi väärtusliku metsa raieõigus vaid 1000-eurose alghinnaga. Paljude peast käis sel hetkel läbi mitmeid küsimusi: kus on konks, kas äkki on keegi teinud näpuvea ja unustanud raieõiguse hinnale ühe nulli lõppu kirjutada, kas tasub ikka osaleda, kes on see julge hunt ja miks ta seda kõike teeb? Pärast dokumentidega tutvumist sai oksjonist huvitatutele selgeks, et julge otsuse taga on AS Miskort, pika kogemusega metsakasvatusega tegelev firma Lääne-Virumaalt.

Ürask sundis metsa müüma

Paljude metsaomanike ja metsafirmade jaoks on käesolev aasta alanud ebasoodsalt: pehme talve tõttu on ära jäänud mitmed raied, mistõttu on pidanud paljud metsamehed tööta istuma, ja soe ilm on loonud soodsad tingimused üraskitele, kes piltlikult öeldes meie metsades kasvavaid puid kahe suupoolega matsutavad.

Säärase ebameeldiva üllatuse osaliseks sai tänavu kevadel ka AS Miskort, kes kevadise istutamise käigus avastas, et neile kuuluval kõrvalkinnistul on hakanud mingil põhjusel männik kuivama. Kohe telliti ekspertiis, mis kinnitaski, et tüve putukkahjur ehk suur-säsiürask on jõudnud ka nende Rootsimetsa. Lisaks selgus, et metsas on juurepess, meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja, kes igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid.

„Meil ei olnud plaaniski veel investeeringuna hoitavat metsa raiuda, kuid üraskit ju muud moodi tõrjuda ei saa, kui tuleb kahjustunud puud maha lõigata ja välja vedada,” tõdeb metsaomanik, ASi Miskort juhataja, märkides, et otsus metsas raiet teha tuli langetada kiirelt. Keskkonnaamet väljastas kiiresti metsateatise ehk raieloa, mille järgi sai 1,7 hektari suuruselt alalt välja raiuda 450 tihumeetrit puitu. Tegutseda oli vaja kohe, et metsa seisukord veelgi rohkem ei halveneks – juba mitukümmendki kahjustunud puud on hea kasvulava üraskitele, kes on võimelised väga kiirelt kahjustama ka ümberkaudseid puid ja liikuma edasi naaberkinnistutelegi, et võtta ette terveid metsamassiive.

AS Miskort teeb tavaliselt oma raied kõik ise, ootamatult lisandunud töö aga tekitas metsaettevõttes olukorra, kus nappis vajalikke töökäsi. „Kuna selle raiega oli ka kiire, tekkis meil mõte raieõigus timber.ee kodulehele müüki panna. Oleme varemgi oksjonikeskkonnas oma raieid müünud ja aastate jooksul tõestuse saanud, et see variant toimib. Ma ei osanud aga oodata, et oksjonikeskkond teeb mulle pakkumise oma mets 1000-eurose alghinnaga letti lüüa,” tõdeb Rootsimetsa kinnistu omanik.

Pärast lühikest mõtlemist andis kinnistu omanik timber.ee metsaspetsialistidele ikkagi vabad käed oksjon korraldada. Omanik arvas raieõiguse õiglaseks hinnaks 18 000 eurot, mis oleks olnud summa, mille Miskort oleks teeninud raie omal käel tegemise ja puidu müügi järel.

Timber.ee-s hakkas oksjonit ette valmistama kümneaastase kogemusega metsaspetsialist Helen Savi, kes tunneb hästi metsanduse kõiki tahke. „Viskasin tõesti õhku mõtte madala alghinnaga oksjonist. Alati räägime oma klientidele, et oksjoni alghinda ei ole tarvis viimase euroni täpseks arvutada, niikuinii kujundab hinna turg ja sealne nõudlus. Aeg on samuti näidanud, et meie keskkond toimib – ükskõik millise summa pakkumise alghinnaks paneme, lõpphind jõuab alati maksimaalse võimaliku tulemuseni,” räägib Savi.

Pakkumine tekitas turul loomulikult kõvasti uudishimu. „Meie koostööpartnerid ei saanud täpselt aru, milles konks seisneb. Suuremat konksu kui uudishimu tekitamine selle loo juures tegelikult polnudki,” ütleb Savi, lisades, et tegemist oli lihtsa ligipääsu ja kergesti tehtava raiega, olgugi et metsas oli probleeme üraskitega. Õnneks polnud aga üraskid metsas veel märkimisväärset kahju tekitada jõudnud.

Madal alghind meelitas samas piirkonnas tegutsevaid teisi metsafirmasid oksjonil pakutavasse metsa uudistama tunduvalt rohkem, kui seda oleks teinud realistliku alghinnaga müüki pandud raieõigus.

„Hoidsin oksjonil pidevalt silma peal ja väikese värinaga ikka mõtlesin, et ei tea, kas pakkumisi ikka tuleb. Oksjon kestab küll kaks nädalat, aga kui nädala möödudes saabus alles esimene, 1000-eurone alghinna pakkumine, siis oli klomp kurgus küll. Mõtlesin, et kas nüüd selline hind jääbki. Õnneks suutis Helen mind maha rahustada ja kinnitas, et tavaline praktika ongi selline, et pakkumisi hakkab raieõigusele tulema ikkagi alles oksjoni viimastel päevadel,” meenutab metsafirma juht.

Ja täpselt nii oligi! Enampakkumisel kerkis müüki pandud raieõiguse hind juba päev enne oksjoni lõppu ettevõtte soovitud 18 000 euroni. „Oksjoni lõppemise päeval, 15 minutit enne pakkumisaja sulgumist, ei pidanud mul närvid enam vastu ja panin arvuti kaane kinni. Ma ei suutnud uskuda seda, mida mu silmad nägid,” märgib ASi Miskort juhataja. Mees tõdeb, et ise samu töid tehes poleks nad sellise tulemuseni jõudnud.

Mainitud oksjoni lõpus oli võitja pakkunud raieõiguse eest 25 400 eurot. Oksjoni lõpphind oli 50 protsenti kõrgem sellest, mida metsaomanik ise raie väärtuseks oli arvutanud.

„Oleksin ma ise sellise hinnaga metsa raieõigust mõnele koostööpartnerile pakkunud, oleks mind kohe kuu peale saadetud. Samas ei saa keegi olla ka solvunud, et ma raie tegemisel üht või teist koostööpartnerit ei eelistanud – kõigil oli võrdne võimalus oksjonil oma hinda pakkuda,” nendib metsafirma juhataja.

Oksjon toob kokku kõik Eesti korrektselt tegutsevad metsafirmad

Säärase hinna kujunemine on praegusi tingimusi arvestades märkimisväärne, teisalt aga ka loogiline. Objekti lõplikuks kännuhinnaks kujunes 63,5 eurot tihumeetri kohta, kuna puidu kogus oli metsas hinnanguliselt 50 tihumeetrit väiksem kui kavas ja teatisel hinnatud. Pakkumised tehti reaalse seisu ehk 400-tihumeetrise raiutava mahu põhjal.

„Võib öelda, et müügi ajastus oli õige. Sellise hinna kujunemise loogika peitub asjaolus, et kõigil metsaettevõtetel on hetkel tööd vaja. Paljudel ülestöötajatel pole praegusel ajal piisavalt rakendust ja seetõttu ollakse nõus raieõigusi sisse ostma kallimalt kui tavaliselt, sest töötaolek kujuneks veelgi kulukamaks,” selgitab olukorda metsaspetsialist Helen Savi. Spetsialisti kalkulatsiooni järgi aga ei saanud selle raieõiguse ost ülestöötajale suurt kasumit tuua. Küll aga tõi raieõigus võitnud ülestöötajale rohkelt töörõõmu.

Miskorti esindaja sõnul sai ta tööde käigus jutule ülestöötamist teinud ettevõtte harvesterijuhiga, kes kiitis ideaalilähedasi tingimusi, öeldes, et „oleks tihedamini nii lihtsaid raieid”. Rootsimetsas on nüüdseks töö tehtud, omanikul jalad kuivad, mets korras ja ostjal vajalik materjal käes. Raieõigus müüdi 15. mail ja metsatöödega saadi ühele poole vähem kui kümne päevaga. Miskorti juhataja hinnangul on raie väga korralikult ja korrektselt tehtud ning tuleval kevadel saab sinna juba uued noored männid asemele istutada.

Mainitu on tugev argument selleks, et just timber.ee oksjonikeskkonnas oma metsa raieõigust müüa – Timber vastutab, et mets ka pärast tööde lõppu alati korras oleks. Timberiga on lepingud sõlminud orienteeruvalt 200 tublit metsafirmat, kes oksjonitel osaleda võivad ja kelle puhul võib kindel olla, et nad pärast tööde lõppu metsa eeskujulikku seisukorda jätavad.

„Oleme nende umbes 200 metsafirmaga sõlminud siduvad lepingud. Paljude metsafirmade juhatuse või omanikega on sõlmitud ka eraisikukäendused 100 000–300 000 euro ulatuses, juhuks kui nad mingil põhjusel siiski lepingutes sätestatut rikuvad,” kinnitab Savi.

Oluline pole mitte alghind, vaid ajastus

Timber.ee oksjonikeskkonnas jõuab iga raieõiguse või metsakinnistu müügihind alati absoluutse kõrgeima võimalikuni. Selles võib nüüd Rootsimetsa näitel küll kindel olla! Helen Savi märgib, et Timberi meeskond korraldaks sääraseid enampakkumisi veelgi, kui oleks vaid julgemaid müüjaid.

„Eks see julgus ja usaldus saab tekkida vaid kogemuse pealt. Minu klientide hulgas on mitu metsaettevõtet, kes oma raieid müües ei muretse alghinna pärast, vaid valivad alghinnaks pigem turuhinnast madalama numbri,” räägib metsaspetsialist.

Savi lisab, et uuris ühelt oma kliendilt, kes timber.ee keskkonna kaudu edukalt kümneid raieid müünud, et kuidas ta julgeb oma metsaoksjone nii madalate alghindadega alustada. Metsaomanik öelnud selle peale lihtsa tarkuse: „Jänesed šampust ei joo!”

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

AS Timber
www.timber.ee
[e-mail]
[phone]
Solaris keskus
Estonia pst 9, 10143 Tallinn