Ärev kodanik: kas joobe masstestimine on ikka inimeste tervisele tänases olukorras ohutu?
Tuleb välja, et kivisse raiutud kindlust otseselt ei olegi: politsei- ja piirivalveamet on viinud koostöös terviseametiga nakatumisohu "võimalikult madalale", ent 100-st protsendist (või lausa 110-st) ei saa kätt südamel hoides rääkida keegi.
Hirm ja teadmatus
Karmen on tagantjärele ärev. Joobe testimise aktsiooni raames tuli tal kaks korda puhuda vastavasse seadmesse umbkaudu 3-4 sentimeetri kauguselt, politseinik seismas poole meetri raadiuses.
"Teise puhumiskorra eel tõmbasin sügavalt õhku, et jaksaksin puhuda ja alles hiljem taipasin – hingasin sisse ilmselt kõik, mida eelnevad puhujad olid antud seadmele jätnud – pisikud, bakterid, sülg ja nii edasi," avaldas ta Delfile oma hirmu tagamaid. Temas tärkasid seepeale mitmed küsimused: on selline aktsioon praeguses situatsioonis õige? Mis loogika kohaselt võib politseinik olla temast poole meetri kaugusel, ent avalikus ruumis tuleb muidu võõrastega hoida kahemeetrist kontakti? Ning kõige olulisem - kas on tagatud "110-protsendiline turvalisus", et masinasse puhuv isik ei korjaks selle protsessi käigus endale miskit külge?
Nende küsimustega kriisitelefonile helistades ei saanud ta ammendavat nõu - "pahur teenindaja" olla tal soovitanud politseisse helistada. Seepeale otsustas Karmen otsida küsimustele vastuseid häirekeskusest, kust sai teistkordse helistamise peale kontakti politseiametnikuga.
Too olnud Karmeni suhtes aga ebaviisakas, kasutades suhtlemisel "üsnagi ülbet kõneviisi". Ka sealt ei saanud Karmen oma küsimustele rahuldavaid vastuseid. Politseinik soovitanud tal üldsõnaliselt terviseameti või mõne tervishoiuasutusega rääkida, pakkumata suunitlusi edasiseks tegutsemiseks.
Karmen ei jätnud jonni ning ütles, et kui politseinik teda ei aita, pöördub ta näiteks Eesti Päevalehte või muusse väljaandesse. Seepeale politseinik ärritus, andes naisele politsei infotelefoni numbri soovitusega politsei- ja piirivalveameti peahoone poole pöörduda.
"Vestlus oli ebaviisakas, ülbe, pahur," kirjeldas oma kogemust Karmen. "Eeldasin, et korrakaitsjal on antud küsimuses täielik väljaõpe ning et ta rahustab mind argumentidega maha, kuid seda ei toimunud."
"Nakatumisoht viidud võimalikult madalale"
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn sõnas seepeale Delfile, et kõnealuse politseiniku käitumise puhul kontrollitakse kindlasti juhtunu täpsemaid asjaolusid.
"Kindlasti ootame igalt kolleegilt, et nad käituks viisil, mis oleks teistele eeskujuks," kommenteeris Pärn.
Mis puudutab ülejäänud protsessi ja selle ohutust, oli Pärnal öelda järgmist: "Lähtuvalt terviseameti hinnangust, et viiruse leviku oht on Eestis madal, on politsei alustanud „Kõik puhuvad“ reidide läbiviimist. Joobekontrollide ajal järgib PPA terviseameti soovitusi, et hoida kõigi nakatumisoht võimalikult minimaalne. Sealhulgas peavad kõik ametnikud kandma isikukaitsevahendeid ning puhumine toimub kontaktivabalt."
Terviseameti soovitused on järgmised: isikukaitsevahendeid tuleb vahetada iga 10-15 minuti tagant; alkomeetrid on kontaktivaba puhumisega ning neid tuleb regulaarselt desinfitseerida; testimisel inimene ei puutu alkomeetriga füüsiliselt kokku ning otsekontakt puudub ka politseinikuga.
Miks aga ametnik Karmenile sedavõrd lähedal seisis? Kas nõue hoida kaks meetrit vahet laieneb ka PPA töötajatele?
Politsei valvepressiesindaja rõhutas, et piirang ei kehti neile, kes täidavad avalikke ülesandeid. Lisaks kasutavad politseinikud ka isikukaitsevahendeid, et oma tööülesandeid täites nii end kui teisi viiruse eest kaitsta.
Viroloog: nakatumine üsnagi ebatõenäoline
Irja Lutsar ei näe, et kontaktivaba puhumise puhul oleks tõenäosus endale viirus masina küljest sisse hingata.
Ta märkis, et peab ebatõenäoliseks potentsiaalsete viiruseosakeste sattumist organismi sellisel kujul.
Politsei valvepressiesindaja kinnitas, et kogu politsei- ja piirivalveamet teeb endast kõik, et viiruseoht oleks nende tegutsemise tagajärjel võimalikult väike. Koostöös terviseametiga kohandatud meetmed on igapäevases tööelus kasutusel, et ametnikud saaksid oma töökohustusi ohutult läbi viia.
