Millised kaasuvad haigused on Eestis enim koroonapatsiente hauda saatnud?
Mari-Anne Härma, Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja, märkis Delfile, et Terviseametil "ei ole kahjuks inimeste kaasuvatest haigustest ülevaadet" - neil on infot ainult haiglas surnud isikute surmapõhjuste kohta.
"Nende seas on hetkel 14 inimest, kelle ainsaks surmapõhjuseks on märgitud COVID-19-seoseline kopsupõletik," teatas Härma, lisades, et 8 neist on naised (keskmine vanus 89 aastat) ja 6 neist mehed (keskmine vanus 76 aastat).
Ent ülejäänud 50-l koroonaviiruse tagajärjel siit ilmast lahkunud inimesel on Härma sõnutsi olnud vähemalt üks tõsine, surma soodustav kaasuv haigus.
Esinemissageduse põhjal reastatuna on nimekiri järgmine: hüpertooniatõbi (südamekahjustusega või ilma), südamehaigused- või puudulikkus, suhkrutõbi, kroonilised neeruhaigused ja/või pahaloomulised kasvajad.
Taustast
23. mail väljastatud info kohaselt lisandus juurde 14 uut nakatumisjuhtumit. Kõikidest ööpäeva jooksul tehtud testidest moodustas see number 2,2 protsenti ning uus statistika viis nädala keskmise positiivsete juhtumite arvu natuke kõrgemale.
Tartu Ülikooli viroloog Irja Lutsar ei usu, et selle numbri põhjal tasub teha suuremaid põhjapanevaid järeldusi. Ka sotsiaalminister Tanel Kiik märkis Delfile, et piirangute lõdvenemisega on teatud hüpped oodatavad.
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus 9 positiivset tulemust Harjumaale (nendest 4 Tallinna), 3 Pärnumaale ja 2 Läänemaale.
23. mai hommikuse seisuga vajas Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 37 inimest, neist 1 juhitaval hingamisel. Eilseks oli haiglast koju saadetud 317 inimest, lõpetatud 328 haigusjuhtumit.
Eilse seisuga oli tervenenute arvuks 1526 inimest. Neist 992 haigusjuhtum on lõpetatud (65,0%), 534 inimese puhul (35,0%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ning inimene ei viibi haiglaravil.
Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud siiani 64 inimese elu.
