Endine maaeluministri nõunik Urmas Arumäe sai süüdistuse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses
Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas mullu novembris kriminaalmenetlust uurimaks, kas ministri nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega. Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja.
PRIA küsis Maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.
Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses. „Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist.
Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud,“ selgitab kriminaalasja juhtiv eriasjade prokurör Leelet Kivioja.
Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust. „Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud,“ lisas Kivioja.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombleri sõnul on tähtis tõsta ministeeriumite nõunike korruptsioonialast teadlikkust, et võimalikke riske maandada. „Nõunike töö ulatus võib sisaldada erinevate otsuste ja toimingute juures olemist või nende suunamist. Selle juures peab avalike ülesannete täitmisel juhinduma korruptsioonivastasest seadusest, mis kohustab järgima kehtestatud toimingupiiranguid ja vältima huvide konflikti.“
Prokuratuur esitas Arumäele süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi 3001 lg 2 järgi, so. korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ehk enam kui 400 000 euro ulatuses. Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbi Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur.
