Vastates küsimusele Krimmi annekteerimise kohta arvas Girkin, et elanikkonna toetuse sellele põhjustasid suures osas majanduslikud põhjused.

„Krimmi poliitiline aktiiv oli 90% ulatuses Venemaa toetajad. Suur osa sellest soost suhtus Vene Föderatsiooniga ühinemise võimalusse lojaalselt, sest ootas sellest majanduslikke dividende. Et elu läheb paremaks, nad nägid, et sel hetkel elati Vene Föderatsioonis rikkamalt ja võib-olla isegi vabamalt, et meie oligarhid ja bandiidid ei ole nii väiklased ja primitiivsed. Või lihtsalt ei teatud,” ütles Girkin.

Girkin ütles ka, et Donbassis oli Vene võitlejatel kindlam toetus kui Krimmis. „Loomulikult, võrreldes Donbassiga panen ma tõesti rõhku sellele, et Donbass tõusis üles tugevamini. Aga ka donbaslaste iseloom on hoopis teine. Ma ei ole kindel, et lahingutegevuse olukorras oleks Krimmis vastupanuvõitluses osalenud – mitte ainult kaigastega seisnud ja karjunud, vaid võidelnud ja oma eluga riskinud – sama palju inimesi kui Donbassis.”

Girkin tunnistas, et lahingutegevuse käigus Ida-Ukrainas lasti tema isiklikul käsul 2014. aastal maha vähemalt neli Ukraina kodanikku, keda ta ise nimetas „diversantideks”. Samuti lasti Girkini käsul maha mõned „Donetski rahvavabariigi” võitlejad marodööritsemise ja piinamise eest. Ühe tappis Girkin enese sõnul ise. Vabatahtlike kohta ütles Girkin: „Vahel me matsime maha teadmata isegi, kelle.”

Vastates küsimusele 2014. aasta juulis Donbassi taevast alla tulistatud Malasia reisilennuki kohta, mille tagajärjel hukkus 298 välisriikide kodanikku, tunnistas Girkin end selle eest „kaudselt vastutavaks” ja märkis, et ei imestaks, kui peaks seisma Haagi tribunali ees.

Samas jättis Girkin küsimused lennuki allatulistamise kohta vastamata ja rõhutas korduvalt, et „maakaitsevägi ei tulistanud lennukit alla”. „Kas te olete süüdistuse teksti lugenud? Ei, mind see ei huvita, maakaitsevägi Boeingut alla ei tulistanud,” ütles Girkin.

Girkin ütles, et tal on ohvritest kahju ja ta ei kahtle ka Ukraina poole „osalemises” selles, mis juhtus. Rääkides võimalusest, et ta ilmub Haagi kohtusse, ütles Girkin: „Ma ei kavatse mängida võõral territooriumil võõraste reeglite järgi ja arvestada mingigi eduga. <...> Ma ei oota mingit halastust ega mingit mõistmist vaenlase, vastase poolt.”

Teravalt kritiseeris Girkin Venemaa praegust juhtkonda ning Donetski ja Luganski rahvavabariikide poliitilisi liidreid. Girkini arvates „oskab Putini meeskond ainult varastada” ja Vladimir Putin ise on „hullem kui kurjategija”. Putini endist nõunikku Vladislav Surkovi, kes Ukraina sõja kõige intensiivsemal perioodil vastutas Kremli poliitika eest just sellel suunal, nimetas Girkin „viimaseks ja kõige kahjutoovamaks lurjuseks”.

„Donetski rahvavabariigi” endise juhi Aleksandr Zahhartšenko kohta, kes 2018. aasta augustis õhku lasti, ütles Girkin, et see „krahmas kõike, mis kätte sattus”. Girkini sõnul röövis Zahhartšenko Donetskis paljaks kõik relvakollektsionäärid. Samuti väitis Girkin, et Zahhartšenko „jõi iga päev ja oli purjus olles juhitamatu”. Girkin väljendas veendumust, et Zahhartšenko tapeti „võimu- ja rahaliste probleemide” tõttu ning Ukraina eriteenistused selles ei osalenud. Praegust Donbassi nimetas Girkin „halliks tsooniks, mida Venemaalt andetult juhitakse”.

Samas võivad Donbass ja annekteeritud Krimm Girkini arvates Ukraina kontrolli alla naasta ainult juhul, kui Venemaa kokku variseb. Ise ta seda ei tahaks, vastupidi, unistab näha Vene Föderatsiooni koosseisus kogu Ukrainat.

Girkin ütles ka, et kui poleks olnud sõjalist abi Moskvast ja kui Ukraina armeed oleks 2014. aastal juhtinud teovõimelisemad ja targemad juhid, oleks kohalikel võitlejatel edu saavutamine võimatu olnud.