"ERJK likvideerimist sooviv initsiatiiv on sügavalt muret tekitav, sest vastamata jääb küsimus, miks seda tehakse?" ütles Kallas Delfile.

Ta rõhutas, et ERJK puhul on tegemist ühte selget põhimõtet hoidva organisatsiooniga – ta hoiab erakonnad avalikkuse ees vastutavatena oma tegude ees, kogu raha ulatuses. "Tegemist ei ole lihtsalt auditit läbi viiva asutusega, kes korraldab menetlustoiminguid. ERJK on oma ülesannet täitnud väga hästi ja kui ta kellelegi tundub ebamugav, siis selline ta peabki tunduma. Seetõttu, kõige tähtsam küsimus, mis koalitsiooni soovi puhul peab vastuse saama, on miks?" sõnas Kallas.

"Kui lasta peast läbi kõik võimalikud ratsionaalsed põhjendused, miks oleks vaja senist erakondade rahastamise järelevalve süsteemi muuta, ei jää pinnale ühtegi põhjendust. Kas ERJK ei tee oma tööd ja meil vohab varjatud rahastamine? Ei. Kas ERJK ei ole oma tegevuses järjekindel ja laseb asjadel lohiseda? Ei. Kas ERJK on erapoolik ja kiusab vaid konkreetseid erakondi? Ei," loetles Kallas. "Või kui vastused on jah, siis ootan argumente ja tõendeid."

Kallas märkis, et kõiki võimalikke põhjendusi läbi käies jääb peas vasardama siiski küsimus, miks on vaja viia ERJK sel juhul parlamendi juurest ära liigutada? "Mis on päriselt selle soovi taga Läbipaistvuse ja erakondade vastutusega seotud probleemi, mis selle käiguga peaks lahendatud saama, pole. ERJK-ga ja riigikontrolliga ei ole läbi räägitud. Õiguslikku analüüsi ei ole muudatusettepanekule tehtud. Järelikult on see poliitiline samm vastutuse ja läbipaistvuse vähendamiseks. Kas eriolukorras saadi maitse suhu, kui mugav on valitseda ilma järelevalveta?" küsis Kallas.

"Irooniline on kogu asja puhul see, et koalitsioonierakondade arvates ei saa usaldada erakondade esindajaid, sest nad ei ole erapooletud. Samal ajal täna kinnitab riigikogu tõenäoliselt ERR-i nõukogusse kolm eksperti, kelle osas tegid valiku ainult erakonnad kõlavalt kuulutades oma otsuse erapooletust ja tasakaalustatust," tõi ta võrdluse.

"See samm asetub tänaseks juba pikaks venivasse poliitilise ülevõtmise sammude ritta – riigiettevõtete ja sihtasutuste nõukogude nimetamise komitee politiseerimine, Eesti panga nõukogu, ERR-i nõukogu," lausus Kallas.

"Jääkeldri ja Silvergate'i protsessidega saavutas Eesti avalikkus raske võitlusega avalik-õiguslike asutuste juhtimise depolitiseerimise ja erakondade tegevuse üle suurema läbipaistvuse. Kas nüüd on valitsuskoalitsioon asunud seda kõike tagasi pöörama?" küsis ta.