"ERJK likvideerimist sooviv initsiatiiv on sügavalt muret tekitav, sest vastamata jääb küsimus, miks seda tehakse?" ütles Kallas Delfile.

Ta rõhutas, et ERJK puhul on tegemist ühte selget põhimõtet hoidva organisatsiooniga – ta hoiab erakonnad avalikkuse ees vastutavatena oma tegude ees, kogu raha ulatuses. "Tegemist ei ole lihtsalt auditit läbi viiva asutusega, kes korraldab menetlustoiminguid. ERJK on oma ülesannet täitnud väga hästi ja kui ta kellelegi tundub ebamugav, siis selline ta peabki tunduma. Seetõttu, kõige tähtsam küsimus, mis koalitsiooni soovi puhul peab vastuse saama, on miks?" sõnas Kallas.

"Kui lasta peast läbi kõik võimalikud ratsionaalsed põhjendused, miks oleks vaja senist erakondade rahastamise järelevalve süsteemi muuta, ei jää pinnale ühtegi põhjendust. Kas ERJK ei tee oma tööd ja meil vohab varjatud rahastamine? Ei. Kas ERJK ei ole oma tegevuses järjekindel ja laseb asjadel lohiseda? Ei. Kas ERJK on erapoolik ja kiusab vaid konkreetseid erakondi? Ei," loetles Kallas. "Või kui vastused on jah, siis ootan argumente ja tõendeid."

Kallas märkis, et kõiki võimalikke põhjendusi läbi käies jääb peas vasardama siiski küsimus, miks on vaja viia ERJK sel juhul parlamendi juurest ära liigutada? "Mis on päriselt selle soovi taga Läbipaistvuse ja erakondade vastutusega seotud probleemi, mis selle käiguga peaks lahendatud saama, pole. ERJK-ga ja riigikontrolliga ei ole läbi räägitud. Õiguslikku analüüsi ei ole muudatusettepanekule tehtud. Järelikult on see poliitiline samm vastutuse ja läbipaistvuse vähendamiseks. Kas eriolukorras saadi maitse suhu, kui mugav on valitseda ilma järelevalveta?" küsis Kallas.

"Irooniline on kogu asja puhul see, et koalitsioonierakondade arvates ei saa usaldada erakondade esindajaid, sest nad ei ole erapooletud. Samal ajal täna kinnitab riigikogu tõenäoliselt ERR-i nõukogusse kolm eksperti, kelle osas tegid valiku ainult erakonnad kõlavalt kuulutades oma otsuse erapooletust ja tasakaalustatust," tõi ta võrdluse.

"See samm asetub tänaseks juba pikaks venivasse poliitilise ülevõtmise sammude ritta – riigiettevõtete ja sihtasutuste nõukogude nimetamise komitee politiseerimine, Eesti panga nõukogu, ERR-i nõukogu," lausus Kallas.

"Jääkeldri ja Silvergate'i protsessidega saavutas Eesti avalikkus raske võitlusega avalik-õiguslike asutuste juhtimise depolitiseerimise ja erakondade tegevuse üle suurema läbipaistvuse. Kas nüüd on valitsuskoalitsioon asunud seda kõike tagasi pöörama?" küsis ta.

ERJK likvideerimine ja selle ülesannete andmine riigikontrollile
Valitsusliidu erakonnad esitasid esmaspäeval riigikogule eelnõu, mis näeb ette Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile.


Eelnõus kirjutavad selle algatajad Priit Sibul (Isamaa), Kersti Sarapuu (Keskerakond) ja Siim Pohlak (EKRE), et 2011. aastal loodud rahastamise järelevalve organi ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on küsitav ning soovivad selle vastutuse üle anda riigikontrollile.


"Seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla riigikogu ega vabariigi valitsuse liikmed," seisab eelnõus.


Kuna riigikogu praeguses koosseisus on esindatud 5 erakonda, siis selgitavad koalitsioonierakondade liikmed, et ERJK koosseisust moodustavad enamuse erakondade esindajad.


Eelnõuga soovitakse kehtivast õiguskorrast välja jätta praegu erakonnaseaduses toodud erakorralise auditi läbiviimise õigus.


Kui praegu puudub tähtaeg, mil järelevalveorgan võib erakonnale või poliitilisele jõule rikkumise tõttu ettekirjutise teha, siis koalitsioonierakondade eelnõu soovib selle tähtaja kolmele aastale. Kusjuures eelnõus ka nenditakse, et praktika on näidanud, et paljudest rikkumistest saadakse objektiivsetel põhjustel teada alles aastaid hiljem, kuid pikemalt selgitamata tuuakse põhjenduseks "õigusrahu", et rikkumised saaksid kolme aastaga aeguda.


Sunniraha suurused jääksid seaduses samaks, kuid kui erakond ei soovi seda raha maksta, ei peaks ta uue seaduse kohaselt selle eest viivist tasuma.