Kuidas tähistasite eriolukorra lõppu, olite ehk pühapäeva õhtul autoga Tallinna lauluväljakul, kuulasite Ivo Linnat ja laulsite „Isamaa ilu hoieldes”?

Pean tunnistama, et ei saanud kahjuks sellel üritusel osaleda. Ei teagi, millal üldse tekib võimalus midagi tähistada. Välja arvatud Tallinna päev, muidugi.

Miks ei saa?

Mu tööpäevad on pikad, ma ei saa sageli endale lubada õhtul kuhugi minna.

Kas te olete tänaseks aru saanud, kuidas pidada kahemeetrist distantsi basseinis? Seda arutati linnavalitsuses tundide viisi, nüüd on selgus majas?

Meil on see arusaamine muidugi natuke laiem. Küsimus selles, missugused peaksid olema piirangutest väljumise etapid. Meie kontseptsioon oli riigi omast tõepoolest natuke teistsugune.

Kuula siit.
1x
00:00

Teie hinnangul on kaks pluss kaks mõttetu, kuna seda pole võimalik igas olukorras järgida?

Distantsi hoidmine on vajalik. Küsimus on siin juriidilises aluses ning selles, kas seda saab kontrollida ja rikkumiste eest karistada. Arvan, et enam pole sanktsioneerida võimalik. Ja siis oleks õige öelda: kallid inimesed, distants on ikka vajalik, aga see on iga inimese enda reguleerida ja vastutada.

Kas pole see just Jüri Ratase sõnum olnudki? Ta pole lubanud meid vangi panna, kui läheme teineteisele lähemale kui kaks meetrit.

Tegelikult saab selle eest sanktsioneerida ka praegu. Paar nädalat tagasi oli see veel täiesti adekvaatne. Inimeste emotsionaalne seisund on aga muutunud ja täna pole sotsiaalset distantsi pidama kohustada võimalik. Nii tulekski öelda: see pole juriidiline kohustus, vaid igaühe enda vastutus.

Kogu eriolukorra aja kritiseerisite Ratast: lugesite talle ette, mida ta on valesti teinud ja kuidas peab tegema. Miks te talle kogu aeg varvaste peale astute? Te olete ühe erakonna mehed.

Mnjah. Ma arvan, et see teemakäsitlus, mida ma olen viimasel ajal meedias näinud, on natuke lihtsustatud. Kui lähtuda sellest, et riik on Jüri Ratas ja linn Mihhail Kõlvart, siis võib ju niimoodi öelda, et midagi on kahe mehe vahel juhtunud. Aga tegelikult on linn ja riik institutsioonid. Meie kohustus pole mitte kaitsta isiklikke, vaid omavalitsuse ja riigi huve.

Siiski, teie isikuna tegite kõik, et Ratasel oleks vastik olla. Miks?

Ma tegin kõik selleks, et kaitsta Tallinna positsiooni, ja see ei pea sõltuma sellest, kas ma olen Keskerakonna liige või mitte. Mingil hetkel peab poliitik unustama, et ta on poliitik.

See on võimatu.

Võimu esindaja peab mõtlema oma kohustuste peale.

Ratas võiks samamoodi rääkida, kohe näha, et ühest erakonnast. Millal see must kass teie vahelt läbi jooksis?

Ma arvan ikkagi, et inimestele ei peaks meeldima see, et kõik kokkulepped või kontseptsioonid sünnivad ühe või teise erakonna büroos, kitsas ringis.

Kuulge, küsimus oli, millal jooksis must kass läbi teie ja Jüri Ratase vahelt.

See, et linnajuht ja vabariigi valitsuse juht midagi omavahel arutavad, peaks pigem olema positiivne.

Kui teie saadate peaministrile avaliku kirja ,selle asemel et asju omavahel arutada, siis on see ikkagi kõrvakiil. Miks?

Me oleme arutanud ka omavahel. On õige, et [saatsin kirja] just Tallinna linnapeana, mitte Mihhail Kõlvartina või erakonna aseesimehena. Ma kirjeldan, kuidas see tehniliselt toimus. Kriisi keskpunktis olid meil peaaegu iga päev koosolekud: täna on selline vajadus, teeme otsuse, õhtuks peab see olema ellu viidud. Kui vajadus oli seotud riigiga, tuli riigile saata kiri. See oli kriisiolukorras adekvaatne käitumine vaatamata sellele, et nii riigis kui ka linnas on võimul Keskerakonna esindajad.

Miks teid kriisikomisjoni ei võetud? Te tahtsite sinna saada.

Jah, tahtsin, aga mitte sellepärast, et mul oleks olnud mõni isiklik ambitsioon. Soovisin seda, et tekitada rohkem sünergiat.

Aga miks ei saanud?

See oli uus olukord – mitte ainult linnale, vaid ka riigile. Praegu võime seda analüüsida, aga siis tuli operatiivselt otsustada.

No kuulge, asjad on ju lihtsad. Kõlvart helistab Ratasele: kuule, Jüri, ma tahan sinna komisjoni, on täiesti normaalne, et ma oleks seal. Mida Ratas vastas teile?

Mis mõttes Kõlvart helistab Ratasele, et kuule, Tallinna linnapea võiks olla komisjoni liige? Või et kuule, Jüri, keegi võiks anda rohkem raha Tallinnale? Sellisel viisil on muidugi võimalik ühiskondlikel teemadel arutleda, aga mulle tundub, et tihti on vaja ka avalikku diskussiooni. See on normaalne, me elame ju demokraatlikus riigis.

Miks te siis ei saanud sinna komisjoni?

See oli selline otsus. Kas see oli õige või vale, sel pole praegu tähtsust. Seda, mis oli meie meelest vajalik, kandsime ühel või teisel viisil komisjonile ette.

Kui me viimati siinsamas saates kokku saime, ütlesite vähemalt neli korda, et Tallinnas ei ole koalitsiooni EKREga. Praegu on Keskerakonnal ainuvõim, aga pärast kohalikke valimisi peate ilmselt võimu jagama, võib-olla just EKREga. Või oravatega?

Tõenäoliselt arvavad sotsiaaldemokraadid, et nende võiks koalitsiooni teha.

Nemad on mängust väljas, kes neid ikka võtab.

Aastate jooksul on meie poliitilised konkurendid rääkinud: tuleb teha kõik selleks, et keskerakond ei pääseks võimule. Kui me tulemust ei näita, siis pole vaja seda küsimust Keskerakonnale esitada, küsida tuleb meie kolleegidelt, et kuidas nad koalitsiooni teevad.

Te tahate jääda linnapeaks ja säilitada KE ainuvõim Tallinnas. Kui see pole võimalik, kas teeksite koalitsiooni EKREga?

See on matemaatiline küsimus. Kui meil ei ole volikogus neljakümmet häält, siis on need nelikümmend häält teistel erakondadel ja nemad loovad koalitsiooni.

Kui teie jääksite linnapeaks, kas EKREga teeksite koalitsiooni?

See loogika on natuke teine. Ei ole nii, et mina jään linnapeaks ja moodustan koalitsiooni. Kõigepealt peab koalitsioon tekkima, ja see valib, kes on linnapea.

See on tehniline küsimus. Ka praegu olete linnapea ju selle pärast, et pärast riigikogu valimisi Toompeal selline otsus tehti.

Ma olen linnapea selle tulemusena, et mind valis volikogu.

Jah, tehniliselt. Kohalike valimiste põhiküsimus saab olema see, kas abielu peak olema kirjutatud põhiseadusse mehe ja naise suhtena. On selleteemaline rahvahääletus hea mõte?

Huvitav on muidugi see, et alati on nii: meedia näitab alati, et poliitikud käituvad lähtudes mingitest kokkulepetest ja sellest, mis tagatubades toimub. Kui keegi püüab näidata, kuidas see tegelikult võiks olla või näitab protsessi avalikult, siis ei tekita kunagi usaldust. Siis öeldakse: see on fassaad, see on tehniline. Aga vastates küsimusele: ma ei näe tarvidust seda reguleerida. Perekonnaseadus juba reguleerib seda sobivas sõnastuses.

Kas Eestis võiksid omavahel abielluda ainult mehed ja naised või võiks kõne alla tulla ka ühest soost inimeste abielu?

Mina leian, et see, mis on kirjas perekonnaseaduses, on adekvaatne. Ehk siis abielu on mehe ja naise vahel.

Kas kooseluseadus tuleks tühistada või mitte?

See arutelu põhjustab ühiskonnas väga palju pingeid ja vastandumist. Ei tahaks, et ühiskonnas tekiks jälle vastandumine ja pinged.

Miks ei ole teie oma lapse emaga abielu sõlminud?

Me ei ela koos. Aga see ei tähenda, et ma pole isa oma tütrele.

Me peame rääkima päevakajalistest teemadest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on tabanud laialisaatmine. Koalitsioonierakonnad soovivad komisjoni ülesanded üle anda riigikontrollile. On see hea mõte?

Niipalju, kui ma sellest kontseptsioonist aru saan – jutt pole ju funktsiooni ärakadumisest. Küsimus on selles, mis institutsioonis hakatakse sellega tegelema.

Nii mõnigi näeb siin ohtu demokraatiale?

Pigem võib ühiskonnas tekkida küsimus, et kui komisjonis on erakondade esindajad, siis kas nad on alati objektiivsed või erakondlikult kallutatud. Ma ei mäleta diskussiooni selle üle, kas riigikontroll on objektiivne. Riigikontrolli on ühiskonnas alati usaldatud. On adekvaatne, kui selline usaldusväärne institutsioon hakkab sellega tegelema.

Eelnõu esitajatest Keskerakonnal on soov jätta mõningad arved ja viivised maksmata? Keskerakonda on komisjon üksjagu puistanud.

See on spekulatsioon. Funktsioon jääb ju samaks, küsimus on, missugune on vastutav institutsioon.

Tallinn on pääsenud Euroopa rohelise pealinna konkursi finaali. Teemaga kursis inimesed naersid selle uudise peale laginal, oli üllatus teilegi?

Kui žürii liikmeteks oleksid Tallinna linnavalitsuse liikmed ja abilinnapead, siis oleks tõepoolest naljakas. Aga see on rahvusvaheline žürii. Me osaleme seal selleks, et saada rahvusvahelist vaatenurka sellele, kuidas meil läheb: mida saab parandada, teistmoodi teha. Paljud tallinlased on kriitilised Tallinna rohelise kontseptsiooni asjus, aga paljud rahvusvahelised eksperdid, külalised ja saadikud arvad, et Tallinn ongi roheline ja puhas linn.

Tagantjärele tundub, et panite Tallinna TV kinni ainult selleks, et hakata uuesti saateid tellima PBKst. Kriis sobis ettekäändeks. ERR ja teised kanalid ei suutvat vene elanikkonda piisavalt informeerida, kuigi nii Kantar Emori kui ka Turu-Uuringute andmed kinnitavad vastupidist. Miks te selles asjas pole õigust rääkinud?

Mida kauem ma olen poliitikas, seda rohkem tekib mul soov avastada salaplaane teiste tegevuses. PBK saateid on tellitud nii Tallinna TV ajal kui ka pärast seda. Tallinna TV otsus ei ole seotud...

Hästi. Aga miks te pole rääkinud õigust venekeelse elanikkonna informeerituse asjus? Miks te moonutasite tegelikkust?

See ei vasta tõele, ma ei ole midagi moonutanud. ETV+ vaadatavus ei ole nii suur kui PBK-l, seda ei saa isegi võrrelda. Asi pole selles, kas ETV+ on halb või hea, see on lihtsalt reaalsus.

Kantar Emori uuring ütleb: muukeelsete elanike hinnangul on ETV+ oma 37 protsendiga oluliselt usaldusväärsem kui Venemaa RTR (15 protsenti) või PBK (14 protsenti).

Jaa, aga meie näeme iga saate statistikat. „Tallinna uudiste” vaatajate arv on alati olnud tipus, ükski teine venekaalne saade ei jõua sinna. Nii et sellisel viisil võrrelda ja ole korrektne. Ja veel üks oluline aspekt. Ma ei saa aru sellest loogikast, et kui venekeelne kogukond vaatab mingit kanalit, las siis vaatavad. Eestlaste puhul meil ju ei ole arvamust, et kui nad vaatavad ERRi, siis ei ole tarvis neile täiendavaid infoallikaid luua.

See on ju puhas demagoogia.

Oodake, see ei ole nii. Võrdleme, kui palju on infoallikaid vene keeles ja kui palju eesti keeles.

Te räägite praegu PBKst kui neutraalsest infoallikast, aga ta ei ole ju seda. Te teate seda sama hästi kui mina.

Kas me räägime PBK-st või „Tallinna uudistest”? Tallinn ei ole ainuke linn, mis kasutab eri infoallikaid.

Te nimetate PBK lihtsalt infoallikaks ja sellega on asi korras?

PBK on kanal, mida me kasutame selleks, et näidata Tallinna uudiseid – selle pärast, et selle kanali vaadatavus venekeelsete elanike seas on väga suur.

Ma võin veel kord viidata nii Kantar Emorile kui ka Turu-uuringutele: rohkem vaadatakse ETV+ ja loetakse Vene Delfit.

Ei saa võrrelda Delfit ja PBKd.

Te tellisite saate PBK-lt, väites, et Eesti kanalid ei suuda piisavalt hästi informeermida vene elanikkonda.

Ma ütlesin, et mida rohkem on infoallikaid, seda rohkem on võimalik informatsiooni detailiseerida.

Te nimetate PBKd infoallikaks, aga äkki peaksite nimetama propagandakanaliks?

PBKs on „Tallinna uudised”, see on infoallikas. Mida rohkem neid allikaid on, seda kiiremini võtavad inimesed infot vastu. Ma tuletan meelde, et probleemi kirjeldus ei tulnud mitte Tallinna linnalt. Tallinna linnavalitsuse poole pöördusid nii riigiametid kui ka erinevad meediaväljaanded küsimusega: mida te teete selleks, et venekeelsed inimesed oleksid rohkem informeeritud? Te ju näete, et venekeelsed inimesed ei saa aru.

Teate, ma olen kuulnud hoopis sellist lugu: Kõlvart lasi lahti jutu, moodsas keeles spinni, et venekeelsed on halvasti informeeritud, ja see sobis talle argumendiks tellida PBKst Tallinna saade.

See ei vasta tõele. Ma võiksin ette tuua terve hulga nimesid, sh riigiametnikke ja peatoimetajaid, kes pöördusid regulaarselt minu poole küsimusega: mida te teete venekeelse inimese informeermiseks?

Te saite saated tasuta. Millal maksma hakkate?

Mitte saadet ei saanud tasuta, vaid eetriaega. Saadet teeb Tallinna Televisiooni Sihtasutus. Eetriaeg on tõepoolest tasuta, saadete jaoks kasutame sihtasutuse ressurssi. Nad käendavad meid, raha ei pidanud me selleks eraldama.