GRAAFIK | Kui paiksed olid inimesed eriolukorras? Piirangud avaldasid mõju, end juba aprillis hakati hoogsalt ringi liikuma
Alates 12. märtsist, kui valitsus kehtestas eriolukorra, muutus suuresti inimeste igapäevaelu - suur osa jäi kaugtööle, suleti koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused ja meelelahutuskohad. Kui niigi oli inimestele südamele pandud, et lähikontakte tasub vältida, siis kuu lõpus kehtestas valitsus selle juurutamiseks ka 2+2 reegli. See tähendab, et avalikus kohas tohib viibida koos kuni kaks inimest ja teistega tuleb vahet hoida vähemalt kaks meetrit.
Statistikaamet koostas valitsuse kriisikomisjoni korraldusel mobiilsidevõrgu anonüümsete andmete põhjal liikumisanalüüse, et näha, kuivõrd jäi ühiskond eriolukorras paiksemaks.
Liikuvusanalüüside ülevaadetest selgus, et eriolukorra piirangud avaldasid inimeste harjumustele kiirelt mõju. Vahetult pärast uue korra väljakuulutamist vähenes inimeste liikumine järsult, paikseks jäi hinnanguliselt 200 000 inimest. Inimeste vähesem liikumine püsis samal tasemel kuni aprilli alguseni.
Kui eriolukord oli kestnud juba üle kuu, oli aina enam märgata, et inimesed on ka rohkem liikvel. Näiteks 20. aprillil oli Tallinnas paiksete ja väheliikuvate mobiilise osatähtsus suuresti vähenenud - ligi 30 000 tallinlast käisid rohkem väljas. Siiski olid aprillis viimastel nädalatel inimeste päevas läbitavad vahemaad tunduvalt lühemad kui enne eriolukorda.
Kes olid eriolukorras kõige paiksemad?
Kõige kauem viibisid peamises asukohas enne eriolukorda Ida-Viru ja Valga maakonna elanikud ning eriolukorra ajal Ida-Viru, Valga, Saare ja Hiiu maakonna inimesed. Kõige vähem püsisid eriolukorra ajal paiksena Harju ja Tartu maakonna elanikud.
Enne eriolukorra kehtestamist läbisid kõige pikemaid vahemaid keskustest kaugemal asuvate Hiiu, Jõgeva, Valga ja Saare maakondade inimesed. Kõige suurem erinevus läbitud vahemaas eriolukorra ajal võrreldes sellele eelnenud ajaga oli Saare maakonnas, mis oln seletatav seal kehtinud karmimate piirangutega.
Mobiiliandmetest on veel võimalik analüüsida, kuidas muutub mobiilide hulk peamise asukoha järgi piirkonniti tööpäevadel ja nädalavahetustel. Eesti suurimates linnades Tallinnas ja Tartus viibis nädalavahetuseti vähem inimesi kui tööpäeviti, kuid märtsis-aprillis olid tööpäevade ja puhkepäevade erinevused väiksemad.
"Osaliselt võib põhjuseks olla peamise asukoha määramise metoodika, mis võib mobiili peamiseks asukohaks määrata ka töökoha. Seda juhul kui isik viibib töökohas päeva jooksul üle kümne tunni. Töökohad asuvad aga peamiselt linnades. Teine osa muutustest on aga seletatav pendelrändega, külaskäikudega suvekodudesse või sugulaste juurde," selgitas Sõstra.
Sõstra sõnul tõusis viimastel nädalavahetustel liikuvus peaaegu eriolukorra eelsele tasemele. Analüütik tõi välja, et seejuures tuleb arvestada ilusat kevadilma, mis inimesed välja meelitas. Kogu eriolukorra ajal jäi aga üldine liikumine vähemaks, seda eriti tööpäeviti. Põhjus oli see, et suur osa inimestest tegi tööd kodukontoris ja oli ka neid, kes töö hoopis kaotasid, mistõttu polnud enam vajadust päevas pikemaid vahemaid läbida. Eriolukorra ajal võrdsustus ka inimeste liikumine töö- ja puhkepäeviti.
Kus aga inimesed käisid? Üllatuslikult kasvas nädalavahetusel kõige rohkem keskustest suhteliselt kaugel asuvates valdades viibijate arv. Mai teise nädala tööpäevade ja puhkepäevade võrdluses kasvas viibijate arv puhkepäevadel Alutaguse vallas 42%, Haljala vallas ligi kolmandiku, Rõuge, Lääne-Nigula, Peipsiääre, Mustvee ning Lääneranna valdades umbes veerandi ja Kanepi vallas ning Narva-Jõesuu linnas umbes viiendiku võrra.
Vaata ka statistikaameti liikuvusanalüüsi kaarti ja kiirstatistikat.
