Vanglatööstuse uus juht pandi paika konkursita
Konkurssi kaudu vanglatööstuse juhiks saanud Ingar Metsatalu jõudis oma ametis olla vaid poolteist aastat. Tema maha võtmine käis ilma suurema kärata, koroonakriisi varjus.
AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu esimees Margus Ilmjärv selgitas, et nõukogu otsustas Metsatalu tagasi kutsuda alates käesoleva aasta 30. aprillist. “Nõukogu otsuse tingis vajadus tõhustada ettevõtte juhtimist eriolukorra tingimustes. Juhatus ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks. Samuti jättis soovida töötajate teavitamine toimuvast. Nõukogule ei esitatud ka ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani, kui eriolukorrast tingitud piirangud lõppevad,” põhjendas Ilmjärv Metsatalu maha võtmist.
Metsatalu ütles, et tema esmane huvi pole täna meediaväljaannetes selgitusi jagada, kuid ta tunneb, et nõukogu esimees on tema töösuhte ja selle lõpetamise osas esitanud valeväiteid. “Me kõik oleme inimesed ja teeme tööd tehes vigu, aga antud juhul on otsus mind tagasikutsuda ebaproportsionaalne arvestades omanike ootuste täitmist, majandustulemusi ning ka kriisiaegset juhtimist. Esitasin nõukogule AS Eesti Vanglatööstuse jätkusuutlikkuse analüüsi kriisimeetmete tingimustes, mis oli oma olemuselt kriisiplaan. Lõpliku versiooni tegime koostöös nõukogu esimehe Ilmjärve endaga. Samuti esitasin nõukogu liikmetele ka eraldi püsikulude kärpeplaani. Töötajaid teavitasin vastavalt info laekumisele kinnipeetavate liikumispiirangute kehtima hakkamisest seonduvalt,” rääkis Metsatalu.
Ta viitas, et ennekõike on tänane AS Eesti Vanglatööstuse keeruline majanduslik seis tingitud vanglates kehtivatest liikumispiirangutest st. kinnipeetavaid tööle ei lubatud ja seetõttu ei saanud vanglatööstus oma kaupu toota ega teenuseid osutada. Metsatalu kinnitas, et tegutses äriühingu huvides parimal teadmisel ja hoolsusega: esitas järjepidevalt päringuid, millal piirangud lõppevad, et saaks tootva tööga jätkata.
“Loomulikult ei soovinud ma ettevõtte juhina käituda vastutustundetult ning ükskõikselt suhtuda kriisitõkestamise meetmetesse. Seetõttu esitasin nii justiitsministeeriumi vanglate osakonnale kui ka nõukogule korduvalt ettepanekuid jätkata töödega vähendatud mahus minimiseerides riske ning järgides kõiki ohutusnõudeid. Johtuvalt jooksvalt laekunud infost sain teha otsuseid töötajate teavitamise osas. Ettevõttesiseselt olid meil vähemalt 1 x nädalas kriisikoosolekud, kus arutasime juhtivtöötajatega edasisi plaane jm. kriisiajal töödega seonduvat,” rääkis Metsatalu.
Ta lisas, et kui oleks saadud vähimatki infot vanglatelt piirangute lõpetamise ajakava osas, oleks juhatus saanud detailsemalt edasi minna taaskäivitamise plaaniga ja see oleks oluliselt lihtsustanud plaanide tegemist. “Koondamisteta ei jäänud ka meie. Samal ajal püüdsime paralleelselt hoida kõiki olemasolevaid kliendisuhteid, et nendega kohe jätkata, kui töö käivitub,” kinnitas Metsatalu.
Nagu öeldud, eriolukorra algusest ei liigu ka vangid ning ka Ilmjärv tõdes, et vanglatööstuse tootmistegevus on sellega seoses peatatud. “Hetkel saame veel varustada kauplusekette laos oleva toodanguga,” tõdes Ilmjärv, avaldades lootust, et eriolukorrast tingitud piirangud lõppevad peatselt ning koroonaviiruse juhtumite arv ei suurene. “Eesolev suveperiood on vanglatööstuse toodangule soodne, sest meie müügiartiklid on kõige enam ostetud suvisel perioodil,” viitas Ilmjärv.
2018. aasta sügisel oli AS Eesti Vanglatööstuse juhi ametikohale korraldatud konkursist osavõtt aktiivne - kokku laekus nõukogule toona 15 avaldust, vestlusele kutsuti oma esitatud nägemust tutvustama kuus kandidaati ning neist valiti välja Metsatalu.
Nüüd pandi uus juht - Ave Paavo - ametisse aga ilma igasuguse konkursita. Seni töötas ta vanglatööstuse projektijuhina.
“Uue juhatuse liikme leidmiseks ei pidanud nõukogu hetkeolusid arvesse võttes mõistlikuks kuulutada välja konkurssi, sest see oleks ettevõtte praeguses olukorras liialt aeganõudev,” põhjendas Ilmjärv Paavo ametisse määramist konkurssi korraldamata. “Kriisimeetmete rakendamise ning kulude kokkutõmbamisega oli vaja alustada kohe. Samuti vajas ettevõte plaani tegevuse käivitamiseks kohe, kui selleks võimalus avaneb,” ütles Ilmjärv, lisades, et nõukogu otsustab uue konkursi vajaduse üle selle aasta jooksul.
Ilmjärv põhjendas ka, miks ei määratud Paavot kuni uue konkurssi väljakuulutamiseni ametisse kohusetäitjana. ”Äriseadustik ei näe ette võimalust nimetada ametisse juhatuse liikme kohusetäitjat.”
Metsatalu viitas, et ettevõtte kolimise ja osalise kaadrivoolavuse tõttu oli tal võimalus ise oma meeskond komplekteerida - toona vahetus ettevõttes kolmandik töötajaid. “Võin öelda, et tegemist oli kindlasti kompetentse meeskonnaga. Usun, et Ave Paavo on pädev, sest ettevõttes toimetas ta valdkondade üleselt ning olles n.ö minu kui juhataja "parem käsi". Administratiivne võimekus on tal olemas. Milline on aga tema edukus hilisemal hakkamasaamisel on mul keeruline hinnata,” andis Metsatalu hinnangu oma järglasele.
Nõukogu esimehe Ilmjärve kinnitusel sujus varem Tabasalus asunud vanglatööstuse peakontori kolimine Ida-Virumaale sujuvalt ning selles osas temal eelmisele juhatusele etteheiteid ei ole. “Jõhvi kolitud keskkontoris on viis töökohta, mille puhul on oluline, et tegemist on kõrget kvalifikatsiooni nõudvate tasuvate töökohtadega. Keskkontori asukoht teeb lihtsamaks ka koostööpartnerite leidmise piirkonnas ning see aitab samuti kaasa piirkonna majanduse arengule. Samuti ostab vanglatööstus kohalikelt ettevõtetelt sisse raamatupidamis- ja haldusteenuseid,” viitas Ilmjärv.
Ka Metsatalu kinnitas, et toonane kolimine toimus edukalt ning selles osas ei saa väita et tegemist olnuks majanduslikult põhjendamatu otsusega. “Emotsionaalsed ennustused, et pärast Tabasalust Jõhvi kolimist ettevõtte majanduslik seis halveneb või et ees terendab pankrot, ei osutunud tõeks,” viitas Metsatalu oma eelkäija, Voldemar Nellise poolt väljaöeldule.
2019. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõte müügitulu 2,92 miljonit eurot ja kasum 78,6 tuhat eurot. “Müügitulu on küll eelmise aastaga võrreldes 9% kasvanud, kuid kasum seevastu 8% langenud. Kasumi vähenemise on põhjustanud eelkõige kinnipeetavate tööhõivega ning uue Tallinna tootmisüksuse käivitamisega seotud kulude suurenemine,” seisab aruandes.
Kired vanglatööstuse ümber lahvatasid 2018. aasta septembris. Ettevõte oli kolinud oma uhiuude moodsasse Tabasalus asuvasse keskkontorisse aasta varem. Kuid 2018. aasta kevadel jõudis vanglatööstuse toonase juhi Voldemar Nelliseni teadmine, et poliitikud eesotsas toonase justiitsministri Urmas Reinsaluga kaaluvad regionaalpoliitilistel kaalutlustel kontori ja sealsete töökohtade ülekolimist 200 kilomeetri kaugusel asuvasse Jõhvi. Kuigi paljud ei pidanud toona seda majanduslikult otstarbekaks, nende hulgas ka nõukogu liige Rait Kuuse, kes töötajatele seda 2018. aasta 7. septembril väljendas, tehti otsus teoks.
Vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama teatas toona, et majanduslikult oleks loogiline vanglatööstuse asumine vanglate läheduses ehk siis Jõhvis, Tartus või Tallinnas aga kuna vanglate osakond asub juba Ida-Virumaal, siis tegevat ettevõtte kolimine Jõhvi lihtsamaks vanglate ja vanglatööstuse koostöö.
Vanglatööstuse toonane pikaaegne juht Nellis uueks ametiajaks enam ei kandideerinud, tuues põhjenduseks just tööstuse kolimise Jõhvi. Ta saatis toona ka ametis olnud justiitsminister Reinsalule kirja, kus viitas eelpoolöeldule: vanglatööstuse kontori ja kesklao Ida-Virumaale kolimise otsus on majanduslikult kahjulik, väga halva ajastusega ja ettearvamatute negatiivsete tagajärgedega ettevõtte toimimisele. “Tänaseks on kujunenud olukord, et ükski peakontori võtmetöötaja (tootmisjuht, finantsjuht, veebiturundaja, müügijuht) pole nõus oma töökoha üleviimisega Ida-Virumaale. Suurem osa nimetatud töötajatest on avaldanud soovi lõpetada töövahekord EVTga [Eesti Vanglatööstusega] hiljemalt käesoleva aasta novembris,” teatas Nellis toona.
Vaatamata kirgedele sai kolimine toona siiski teoks ja nagu nõukogu esimees Ilmjärv eespool viitas, siis toona uueks juhiks valitud Metsatalu sai sellega kenasti hakkama.
Eesti Vanglatööstuse põhilised tooted on saunaahjud, grillid ja lõkkeasemed, mida turustatakse Stovemani kaubamärgi all. Samuti valmistatakse eritellimusel erinevaid metallkonstruktsioone.
Puidutsehhis valmistatakse mööblit, koertele kodusid ja muid puittooteid.
Õmblustsehhis on põhilisteks toodeteks voodiriided – linad, tekikotid ja padjapüürid. Lisaks käterätid, linikud ja vajadusel ka tööriided. Kõik need tooted valmivad eritellimusel.
Värvitsehhis saavad uue katte teie erinevad metalltooted. Olgu selleks siis grillahi või auto veljed.
Pakendamisosakonnas kleebitakse toodetele vajalikud keele- või reklaamkleebised ning tooted hulgipakendis jaotatakse väikepakenditesse.
Pesumaja klientideks on põhiliselt asutused, kellel on vajadus pesta suuri koguseid voodiriideid, käte- ja saunarätte, hommikumantleid, aga ka töörõivaid.
