OTSEPILT | Hädaolukorra seaduse teist lugemist venitab bardakk päevakorraga. Kaljulaid: Põlluaas rikkus seadust
Täiskogu istungi esimesed 87 minutit kulusid nädala päevakorra kinnitamise segaduse lahendamisele, kus nähtavasti ei suudetud kokku leppida, kas ka neljapäeval töötatakse või mitte.
Reformierakondlastele tekitas pahameelt riigikogu esimehe Henn Põlluaasa väide, justkui oleks mõnel fraktsioonil õigus riigikogu juhatuse liikme Siim Kallase ettepanekuid vetostada. Põlluaas esines istungil ka võrdlemisi huvitavate katsetega piirata opositsiooni esindajate sõnavõtte ja proteste.
Meelehärmi rahustas Põlluaas aga Taavi Rõivase palutud 10-minutilise pausiga, misjärel läks Rõivas kõnepuldi juurde ja palus Põlluaasal oma tööd ametile vastaval tasemel teha. "Sorry, aga sa ei saa absoluutselt hakkama," noomis Rõivas.
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid selgitas sotsiaalmeedias, et Põlluaas juhib istungit nagu ise tahab "Hetkel jättis tuimalt opositsiooni esindajatele sõna andmata ja ilmselt rikkus rängalt protseduuri. Nii lihtsalt see käibki," teatas Kaljulaid.
kella 16.30 ajal mindi lõpuks täiskogu istungi esimese päevakorrapunkti juurde. Selle nädala päevakorra muutmine kolmepäevaseks ei saanud 2/3 riigikogu toetust ning seega jäeti päevakord neljapäevaseks.
Hädaolukorra seaduse muudatusega antakse Vabariigi Valitsusele võimalus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks, teatas riigikogu pressiteenistus.
Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes Terviseametile õiguse oma pädevustest ja volitustest lähtuvalt rakendada viiruse tõrjeks erinevaid nõudeid ja meetmeid.
Möödunud nädalal kiitis sotsiaalkomisjon heaks hädaolukorra lahendamist puudutava eelnõu muudatused, millega valitsus kaasab hädaolukorda lahendavad asutused otsuste ja toimingute tegemisse ka pärast eriolukorra lõppu.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) nentis, et võimalikke tulevasi kriise silmas pidades on operatiivsus kindlasti võtmeküsimus ja teatud olukordades Terviseameti õiguste laiendamine oleks vajalik.
"Aga kindlasti ei tohiks selliseid olulisi muudatusi teha kiirustades, ilma parlamendis sisulist debatti pidamata. Riigikogu liikmetele jäeti eelnõuga tutvumiseks ja muudatusettepanekuteks vaid loetud tunde. Riigikogu oleks pidanud seda kobareelnõu korrektselt, eraldi seadusalgatusena menetlema," rääkis Kütt.
Isamaa fraktsiooni esimees teatas enne teist lugemist, et muudatused hädaolukorra seaduses ei vabasta poliitikuid vastutusest.
Sibula sõnul eriolukorda lõputult pikendada ei saa ning õigusselguse huvides on mõistlik teha vajalikud muudatused hädaolukorra seaduses.
"Me peame astuma samme, et taastada normaalne majandustegevus, mis tagab ettevõtete toimimise ning inimestele töökohad ja sissetuleku. Juhul, kui eriolukorra lõppedes tekib viiruse leviku takistamiseks vajadus sulgeda asutusi või piirata inimeste liikumisvabadust, tuleb meil tagada õigusselgus. See on ainuke viis, kuidas ametiasutused saavad tegutseda võimalikult operatiivselt. Inimeste põhivabaduste piiramise korral ei saa kehtida ütlus, et nii palju kui on juriste, on ka eriarvamusi," ütles Sibul.
Samas rõhutas Sibul, et Terviseameti volituste laiendamise järgselt on vastutav roll ikkagi poliitikutel.
"Kriisi algfaas näitas selgelt, et Terviseamet ei olnud olukorraks valmis. Seda näitasid nii juhtimis- kui kommunikatsioonivead." Tema sõnul on hädaolukorra seaduse muudatuste eelduseks see, et senistest möödalaskudest on õpitud.
"Ametiasutused peavad koostöös ministeeriumiga tegema juhtimises vajalikud muudatused. Iga kriis peab olema õppetunniks, et järgmisel korral paremini toime tulla. Kriisi juhtimise eest vastutab päeva lõpuks alati rahvalt mandaadi saanud poliitik, mitte ametiasutuse juht," selgitas Sibul.
Eelnõuga viiakse ka meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid.
Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut ELi määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni.
