Lõppeva nädala neljapäeval otsustas riigikogu kultuurikomisjon koalitsiooni häältega esitada riigikogule kinnitamiseks ERR-i nõukogu uuteks ekspertideks Peeter Espaki, Priit Hõbemäe ja Viktor Trasbergi. See aga pälvis tugeva kriitika opositsioonilt, kes nägi otsuse taga poliitilist kallutatust.

Martin Helme meenutas raadiosaates “Räägime asjast”, et Reformierakond on varasemalt Vabaerakonna abiga ERR-i nõukogusse nimetanud just enda ideoloogiat toetavad saadikud.

“Nüüd on Reformierakond esimene, kes kritiseerib neid, kes nüüd on (riigikogu — toim) suurde saali saadetud, et neil on mingisugune maailmavaade. Kujutate ette, et inimestel ei tohiks olla maailmavaadet või et nende maailmavaade ei ole liberaalse baaskonsensuse maailmavaade. Peeter Espak on väga teravalt võtnud sõna vasakpoolsete akadeemiliste hullude ideede suhtes. Hõbemägi kahtlemata on meedia valdkonnas väga hea spetsialist, aga ka ei ole sellel vasakpoolsel baaskonsensusel. Ma nüüd ei arva, et ta on padukonservatiiv või paduparempoolne. Kui me võrdleme teda keskmise Eesti võitleva ajakirjanikuga, siis ta on neist kindlasti rohkem tsentris või paremal,” rääkis Martin Helme.

EKRE esimees, siseminister Mart Helme meenutas kunagist kokkupuudet Hõbemäega 1980. aastatel ja ütles, et Hõbemägi “püüab tervet mõistust rakendada”. “Tema püüab analüüsida. Enne, kui ta mingid mõtted välja käib, püüab ta need oma peas selgeks mõelda,” rõhutas ta.

“Sellise terve mõistuse sisse pressimiseks ERR-i organisatsiooni on ammu aeg. Ma istusin eelmises riigikogu koosseisus neli aastat ERR-i nõukogus ja ma üldiselt tundsin ennast seal täieliku valge varesena,” märkis Martin Helme.

“Mägijõe kala saastunud vees,” torkas Mart Helme vahele.

Martin Helme sõnul ei täideta ERR-is ringhäälinguseadust. “Rikutakse erapooletust, tasakaalustatust, rikutakse nõudmist esindada teatud väärtusi, mis on selgelt saedusesse sisse kirjutatud. Minu meelest rikutatakse ka kõige elementaarsemaid ajakirjanduslikke häid tavasid ja standardeid,” leidis ta.

“Kõikidele hambakiristamistele ja ulgumistele vaatamata on tegelik eesmärk ja ülesanne panna ERR korralikult tööle vastavalt seadusandja tahtele,” lausus Martin Helme.

Mart Helme lisas, et toimunud on paradigma muutus. “Reformierakondlastele pole miski püha peale raha ja ahnuse. See ongi viinud kõik tasakaalust välja, ka selle sama ERR-i. Me oleme paradigma nihke teinud — toome tagasi teisi väärtusi. Sellele sõditakse vastu. See ongi see kultuurisõda ja ideoloogiline võitlus, mis käib. Senine materalistlik, vasakliberaalsel baaskonsensusel ja globalismil põhinev väärtushinnangute andmine on kaitseseisundisse surutud, aga ta ei ole veel purustatud.”

Uued nõukogu liikmed alustavad tööd tõenäoliselt 27. mail
Kultuurikomisjon kogunes neljapäeval, et valida ERR-i nõukogusse uued eksperdid, kelleks osutusid Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg.


Majandusteadlane Viktor Trasberg kuulus 16. aprillini Keskerakonda. Tartu ülikooli sumeroloogia ja Lähis-Ida kultuuriloo vanemteadur Peeter Espak kuulus 26. märtsini Vabaerakonda. Priit Hõbemägi on Eesti Ekspressi ajakirjanik ja ajakirjanduse õppejõud Tallinna ülikoolis.


Kultuurikomisjoni ettepaneku kohaselt algaksid uute Eesti rahvusringhäälingu nõukogu liikmete volitused 27. maist. Eelnõud arutatakse riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.


Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.


Eesti rahvusringhäälingu nõukogu liikme Agu Uudelepa volitused lõppesid 4. veebruaril ning uue meedia valdkonna eksperdi Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad 26. mail. Nõukogu liige Paavo Nõgene esitas avalduse omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks alates 1. maist.

Martin Helme: Rail Baltic liigub teosammul

Helmed selgitasid ka möödunud nädala saates välja öeldut, et Rail Balticu ehitus ei lähe edasi, projekt seisab ja suurel määral on see tänu sellele, et EKRE on selle peatanud.

“Võib-olla oli see pisut uljas väljendus,” nentis Martin Helme. “Rail Baltic liigub pisikeste tükikeste kaupa teosammul, aga põhimõtteline suur Rail Baliicu tegemine ei ole veel alanud ja ei saagi olla alanud,” sõnas ta ja selgitas, et Rail Balticu rahastamisest ei ole puudu vaid Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarveperioodi kokkulepe, vaid ka otsus, et selle rahade jaotamisel antakse Baltkumile kõikidele muudele vahenditele lisaks 1,5 miljardit eurot.

Rahandusministri kinnitusel pole ilma selleta Rail Balticu projekt teostatav. “Sellisel juhul muutub meie enda kaasfinatseerimine nii suureks, et ei meie, lätlased ega leedukad ei ole võimelised sellega edasi minema. Või kui oleme võimelised, siis oleme küll tohutu koormise endale kaela võtnud, milleks puudub tegelikult ühiskondlik aktsept või ka poliitiline kokkulepe,” selgitas ta.

“Kas keegi kujutab ette, et me paneme poolteist miljardit oma eelarvest lihtsalt selleks magama?” küsis Mart Helme.

Ta viitas koalitsioonileppele, öeldes, et seal on kirjas, et kui Euroopa poolne kaasfinantseerimine jääb alla 81 protsendi, siis võetakse see lauale ja muuhulgas vaadatakse üle ka trass.

Martin Helme lisas, et kõik teavad, et EKRE on algusest peale olnud Rail Balticu suhtes eitaval positsioonil. “Valitsusse minnes olime pärast ägedat ja rasket vaidlust lõpuks nõus selle kompromissiga, et Rail Balticut võib senisel planeeritud kujul jätkata, kui meie oma raha selles on väike.”

Ta märkis, et EKRE tegi valitsuskõnelustel kompromissi sõlmimisel teadliku otsuse, sest ta nägi ette, et sellises mahus rahastust, nagu praegu lubatud on, suure tõenäosusega ei tule.