Rootsi juhtiv ekspert: meie olukord on maailma parim, teistel on halvim alles ees
Rootsi viroloogiaprofessor ja endine peaepidemioloog Johan Giesecke ütles ajalehele Dagens Nyheter, et Rootsi olukord on maailma parim, sest see on viiruse ületamisel teistest riikidest ees.
Rootsi strateegia COVID-19 pandeemiale reageerimisel on pälvinud maailmas palju tähelepanu, sest riik ei ole erinevalt teistest Euroopa maadest rakendanud selle ohjeldamiseks ulatuslikke meetmeid ning on seetõttu ka nakkus- ja surmajuhtumite arvult oma naabritest eespool, vahendab Yle.
Tänaste numbrite põhjal on COVID-19 nõudnud Rootsis 29,9 elu 100 000 elaniku kohta, samal ajal kui Taanis 8,9, Soomes 4,6, Eestis, 4,2 Norras 3,9 ja Islandil 2,8. Tasub aga märkida, et Rootsi arvud jäävad siiski märkimisväärselt alla Itaalia, Belgia, Suurbritannia ja Hispaania omadele.
"Teised riigid jõuavad aasta jooksul Rootsile koroonasurmades järele," leidis naaberrriikide olukorda kommenteerides emeriitprofessor Giesecke, kes on ka üks kodumaa strateegia valjemaid toetajaid. Ta selgitas, et olukorras, kus viirust ennast ei saa mingil moel peatada, lükatakse ühiskonna sulgemise või selle tegevuse piiramisega nakatumine lihtsalt edasi.
"Soome on [ühiskonna] fantastiliselt hästi sulgenud. Kuid ma rääkisin mõni päev tagasi Soome riikliku epidemioloogi Mika Salmineniga ja neil on sügisel suurem osa elanikkonnast haigusele vastuvõtlik (neil ei ole immuunsust -toim). Ja ta on tõsiselt mures selle pärast, mis juhtub, kui piiranguid kaotatakse. Siis surevad inimesed. Nad püüavad meid numbrites kinni, sama kehtib ka Taani ja Norra kohta," sõnas Giesecke.
Giesecke sõnul haigestub lõppude lõpuks suurem osa elanikkonnast. "Kõik haigestuvad. Selle haiguse saame varem või hiljem. Seda ei saa pidurdada ja see võtab igas riigis umbes sama suure osa inimesi," ütles Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) nõunikuna töötav Rootsi epidemioloog usutluses Dagens Nyheterile.
Ta tõi näitena Uus-Meremaa, mille peaminister teatas hiljuti koroonaviiruse kohapealse leviku täielikust peatamisest, ja ütles, et kuigi hetkel on õnnestunud viirus ühiskonnast välja juurida, ei jää see nii igavesti. "Aga mida nad pärast seda teevad? Kas see tähendab, et kõik Uus-Meremaale reisijad peavad olema 14 päeva karantiinis Aucklandi lennujaamas? Kui me ei saa head vaktsiini, on olukorra muutumiseks vaja aastakümneid," tõdes Giesecke.
Tema sõnul on üle Euroopa tarvitusele võetud meetmete pidev ümbervaatamine nagu termostaadi keeramine, vahepeal neid tugevdatakse, siis jälle leevendatakse. "Soome teeb seda vähemalt aasta. Need riigid, kus on olnud karm karantiin ja vähe surmajuhtumeid, seal hakkavad surmad kasvama sügisel, talvel või järgmisel aastal, sõltuvalt sellest, kui kiiresti nad termostaati keeravad," leidis Giesecke. "Tänu poliitikatele, mis paljudel riikidel praegu on, saavad nad selle termostaadi minu ja teie jaoks sisse lülitada kogu meie ülejäänud elu."
