VIDEOD | Reinsalu noomis ÜRO kohtumisel Venemaa jätkuvat agressiooni. Venemaa esindaja ületas kõnelimiidi neljakordselt, et selgitada oma arusaama ajaloost

Eile Kultuurikatlast juhitud ÜRO kõrgetasemelisel videokohtumisel oli teemaks 75 aasta möödumine Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal, teemaks õppetunnid konfliktist. Kohtumist juhtinud välisminister Urmas Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et kahjuks pole kõik riigid õppetunde kuulda võtnud ja noomis Venemaa agressioone Ukrainas ja Gruusias.

Reinsalu nimetas Teise maailmasõja üheks õppetunniks, et tuleb selgelt vastu seista ebaseaduslikule jõukasutusele ja tuanida katseid luua mõjusfääre, sest see põhjustab paratamatult konflikti.

"Igal riigil peaks olema võimalik oma julgeolekukorraldust vabalt valida. Ent kahjuks tundub, et kõik ei ole seda õppetundi selgeks saanud. Mõistame hukka sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Gruusia alade okupeerimise. Taunime sellist ebaseaduslikku jõu kasutamist. Meil on kohus jätkata mittetunnustamispoliitikat," rääkis Reinsalu oma kõnes.

Reinsalu tõi välja ka vabadusega seotud õppetunni, millest samuti Venemaa õppust pole võtnud. Ta rõhutas, et endiselt on tungiv vajadus Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuridegude uurimiseks.

"Hindame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohvreid natsismi alistamisel ja holokaustile lõpu tegemisel. Samal ajal mõistame hukka hiljutised katsed manipuleerida ajaloosündmustega ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni. Peaksime kõik meeles pidama, et pärast sõda jäid paljud Euroopa riigid pooleks sajandiks Nõukogude Liidu otsese rõhumise alla ning neilt võeti vabadus, sõltumatus, väärikus, inimõigused ja vaba arengu võimalus. Samuti vastab tõele, et kuigi natsikuritegude üle mõisteti Nürnbergis kohut, on endiselt tungiv vajadus anda moraalne hinnang ja viia läbi juriidiline uurimine Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuritegude kohta," teatas Reinsalu.

Venemaa ÜRO saadikul Vassili Nebenzia oli mõistagi asjadest oma arusaam ja kui ette oli nähtud igale kõnelejale kolm minutit, otsustas ta oma nägemuse selgitamiseks kasutada 14 minutit.

Algatuseks tutvustas ta videol tema selja taha riputatud fotosid 75 aasta tagusest päevast, mida nad Võidupühana tähistavad.

"Me ei omanda võitu üksnes endale. See oli võit nõukogude inimestele," rääkis Nebenzia ja loetles kümmekond rahvust, kes nõukogude liidu alla kuulusid. Lisaks tutvustas ta Georgi linti ja rääkis tähistamise kommetest.

Nebenzia nimetas aga sõja suurimaks edulooks hoopis seda, kuidas tema hinnangul punaarmee vabastas maailma natsismi käest. "Nõukogude liit oli selle sõja peamine kannataja," arvas ta.

Nebenzia hinnangul võiks suurimaks õppetunniks hoopis nimetada seda, et "inimkond sai aru vaktsiini vajadusest viha-ideoloogia vastu". "Nürnberngi kohus näitas seda ühemõtteliselt. Süüdlasi nimetati süüdlasteks. Sõjakurjategijaid sõjakurjategijateks. Kaasosalisi kaasosalisteks," õigustas ta eelpool mainitud "võitu".

Samuti tõi ta välja, et sõja järel saadi aru, et on vaja üleilmset organisatsiooni turvalisuse tagamiseks mistõttu sündiski ÜRO.

Nebenzia nimetas mitmeid olulisi sündmusi, mida maailm on selle 75 aasta jooksul näinud, nimetades näiteks Külma sõda, Euroopa Liidu sündimist, Berliini müüri langemist ja Helsingi lõpuakti.

"Aga mida õnneks maailm pole näinud, on järjekordne maailmasõda, mis sisaldada tuumarelvi ja olla katastroofiline. Aga me ei tohiks sellega rahul olla. Praegused tormilised rahvusvahelised suhted meenutavad maailmasõdade eelseid aegu," hoiatas ÜRO Venemaa esindaja.

Venemaa nimetamist agressoriks Ukrainas ja Gruusias on Nebenzia väitel üldsegi alusetud. Ta nimetab Lõuna-Osseetia sõda hoopis Gruusia agressiooniks ja Ukrainas toimuvat sealseks kodusõjaks, mille algatas riigipööre.

Nebenzia kurjustab, et aastakümnega on maailas tõusnud taas populaarseks natsistlik "viha-ideoloogia", mida tema sõnul on eelkõige näha Ukrainas. "Kuus aastat tagasi [Krimmi konflikt algas 2014. aasta kevadel] olnuks võimatu ette kujutada tänast reaalsust. Kiiev on Euroopa neonatside ja rahvuslaste pealinn. Seal tehakse natsitervitusi, koosolekuid ja tõrvikurongkäike. Korraldavad jultunud provokatsioone, põletavad inimesi elusalt millegi eest vastutamata. Nad kummardavadja ülistavad süüdimõistetud sõjakurjategijaid," kirjeldas Nebenzia oma nägemusi Ukrainast.

Urmas Reinsalu ütles peale üritust, et kohtumine tõkestas maailma ees Venemaa katsed kasutada 9. maid ajaloo moonutamiseks.

"Maailma riikide ees jäid selgelt kõlama seisukohad, et Teine maailmasõda algas MRP salaprotokolliga ning sõjategevuse lõpp ei toonud vabadust paljudele Euroopa rahvastele. Lisaks tuletasime maailma avalikkusele meelde, et paraku leiavad ka tänases Euroopas aset Venemaa jätkuvad agressioonid naaberriikide vastu," sõnas Reinsalu.

Eesti eestvedamisel arutas Teise maailmasõja õppetunde ja praegust julgeolekuolukorda ligi 80 riiki

Kogu videokohtumine täismahus.

Urmas Reinsalu kõne täismahus

Lubage mul esineda oma riigi nimel avaldusega.

Teine maailmasõda oli tragöödia, mis tõi inimkonnale enneolematuid kannatusi – eriti Euroopas, aga ka Aasias, Aafrikas, Vaikse ookeani piirkonnas ja mujalgi – ning see põhjustas enam kui 40 miljoni tsiviilisiku ja 20 miljoni sõduri surma. Mälestame kõiki hukkunuid.

Nendest ajaloosündmustest teeksin kolm järeldust.

Esimene õppetund on seotud vabadusega. 23. augustil 1939 sõlmisid kommunistlik Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli, millega kaks totalitaarset režiimi jagasid Euroopa oma mõjusfäärideks, sillutades nii teed Teise maailmasõja puhkemisele. Ida-Euroopa riikide jaoks ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp sugugi diktatuuri lõppu ja vabaduseni jõudsid nad alles mitme aastakümne pärast. Eile tegime koos Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ameerika Ühendriikide välisministriga ka sellesisulise avalduse.

Hindame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohvreid natsismi alistamisel ja holokaustile lõpu tegemisel. Samal ajal mõistame hukka hiljutised katsed manipuleerida ajaloosündmustega ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni. Peaksime kõik meeles pidama, et pärast sõda jäid paljud Euroopa riigid pooleks sajandiks Nõukogude Liidu otsese rõhumise alla ning neilt võeti vabadus, sõltumatus, väärikus, inimõigused ja vaba arengu võimalus. Samuti vastab tõele, et kuigi natsikuritegude üle mõisteti Nürnbergis kohut, on endiselt tungiv vajadus anda moraalne hinnang ja viia läbi juriidiline uurimine Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuritegude kohta.

Seda silmas pidades soovin rõhutada, et me ei tohiks enam kunagi lasta totalitaarsetel ideoloogiatel esile kerkida, rahvaste elu määrata ja rahvusvahelisi suhteid kujundada. Nii natsism kui ka kommunism nõudsid miljoneid ohvreid, kelle mälestust ei unustata.

Sõja teine õppetund on ühehäälne ja selge vastuseis ebaseaduslikule jõu kasutamisele. Euroopa julgeoleku vaim, mida väljendatakse Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas, taunib kõiki katseid luua uuesti mõjusfääre, sest see põhjustab paratamatult konflikte. Igal riigil peaks olema võimalik oma julgeolekukorraldust vabalt valida. Ent kahjuks tundub, et kõik ei ole seda õppetundi selgeks saanud. Mõistame hukka sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Gruusia alade okupeerimise. Taunime sellist ebaseaduslikku jõu kasutamist. Meil on kohus jätkata mittetunnustamispoliitikat.

Kolmas järeldus on tungiv vajadus rahvusvahelise koostöö järele. Praeguse COVID-19 kriisi ajal on tõhus mitmepoolne diplomaatia tähtsam kui kunagi varem.

Praegune kriis ajendab meid veelgi enam rahu poole püüdlema ja toetama peasekretäri ülemaailmse relvarahu üleskutset. COVID-19 pandeemia on toonud välja ka pakilise vajaduse tegeleda küberohtudega ja vähendada võimalikult kiiresti digilõhet.

Lõpetuseks soovin taas rõhutada, et Teine maailmasõda õpetas meid kaitsma meie vabadust, tõrjuma ja taunima ebaseaduslikku jõu kasutamist ning tegema koostööd, et saavutada ja hoida rahu. Nüüd on aeg vaadata tulevikku. Julgeolekunõukogu peaks selles maailmale eeskuju näitama.