Majandusteadlane Viktor Trasberg kuulus 16. aprillini Keskerakonda. Tartu Ülikooli sumeroloogia ja Lähis-Ida kultuuriloo vanemteadur Peeter Espak kuulus 26. märtsini Vabaerakonda. Priit Hõbemägi on Eesti Ekspressi ajakirjanik ja ajakirjanduse õppejõud Tallinna Ülikoolis.
Enne ERR-i nõukogu uute liikmete valimise hääletust otsustas Isamaa erakond vahetada Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa komisjonis Sven Sesteri vastu.
„Vastab tõele, et tänasel komisjoni istungil mind vahetati välja. Põhjus on eriarvamus konkursi läbiviimise suhtes," vastas Ladõnskaja-Kubits napilt. "Konkreetseid nimesid ma kommenteerima ei hakka, aga täna me nägime halba poliitilist praktikat.”
Reformierakondlane ja kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga ütles, et Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa väljavahetamine selgus eile ja oli suur üllatus. „See oli muidugi mõnevõrra üllatav, sest Viktoria Ladõnskaja-Kubits on ju nende teemade eest seisnud, mis puudutavad avalik-õiguslikku ringhäälingut, ajakirjandust, meediat, ja olnud alati valjul häälel nendel teemadel avalikult kõneleja. Seda enam oli see meile kõigile väga suur üllatus, miks ta siis täna asendati, sest ometigi ta ju tööl oli.”
Kolm uut liiget
Purga ei soovinud kultuurikomisjoni valitud kolmikut kommenteerida. „Küll aga paneb mind hämmastama see koalitsiooni üksmeelne kokkulepe, kuna kui hääletustulemust vaadata, siis need inimesed said koalitsioonis kõikidelt liikmetelt ühe hääle ehk siis nad sõid kõige rohkem hääli ja osutusid esimeses voorus valituks. Kahtlemata minu hinnangul oli selles kandidaatide nimekirjas, kes meile avaldused oli saatnud, nii mitmeidki väga tugevaid meediaeksperte, väga tugevaid majandusvaldkonna eksperte, kes on väga usaldusväärsed olnud ja väga hea taustaga professionaalses mõttes. Meie kandidaadid kahjuks valituks ei osutunud.”
„Mul on väga kahju, et see valik rahvusringhäälingule praegu selline välja kukkus. Ja sealt tagant võib leida ikka väga tugevat poliitilist seost,” leidis Purga.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, keskerakondlane Aadu Must ütles enne hääletust ERR-ile, et nõukogu kolm uut liiget võiks katta igaüks ühte kindlat valdkonda: üks uut meediat ja IT-d, teine rahandust ja kolmas oleks ajakirjanduse sisupoolega kursis.
Aadu Must ütles pärast hääletust, et valiku tegemine polnud lihtne, sest pädevaid kandidaate oli mitu. „Komisjoni tänase otsusega valiti inimesed, kelle puhul on tõesti tegemist tunnustatud professionaalidega ning pikaajalise akadeemilise tausta või eelneva meediakogemusega asjatundjatega,“ rääkis Must.
Veidemann: me vajame uut seadust
Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann ütles kultuurikomisjoni valikut kommenteerides, et otsene kokkupuude on tal olnud vaid Priit Hõbemäega, kellega nad on 1990. aastate lõpus koos Eesti Päevalehes töötanud. „Tema suhtes oskan küll öelda, et tegemist on autoriteetse ajakirjanikuga ja seejuures ajakirjandusõppejõuga, meediaõppejõuga laiemalt,” rääkis Veidemann. Ta on üsna kompetentne kõikvõimalike digilahenduste ja ristmeedia osas. Tema valimine eksperdi kohale klapib igati. Teiste liikmete suhtes ei oska ma seisukohta võtta.”
Veidemann tunnistas, et ringhäälingu nõukogu on tundnud majandusküsimuste käsitlemisel tihtilugu vajadust suurema kompetentsi järele. „Mulle tundub, et sel juhul saab nõukogu Trasbergi teadmisi majandusteadlasena kasutada.”
„Peeter Espak on olnud aktiivne kolumnist ja minu teada on ta akadeemiline isiksus Ida kultuuride uurimisel, aga isiklikult ma teda ei tunne,” märkis Veidemann.
Küsimuse peale, kas valitud eksperdid on sõltumatud, nagu soovitud, vastas Veidemann: „Vaadake nüüd, see ongi see koht, kus tuleks ringi vaadata, millised tingimused ringhäälinguseaduses nende ekspertide valimisele lisanduvad. Seal on seda väga üldsõnaliselt öeldud ja see jätab võimaluse siis nii-öelda poliitilist katet ühele või teisele kandidaadile teha,” tõdes nõukogu juht.
Veidemann jätkas naerdes: „Hirmus teile võib-olla öelda, aga mul on väga raske nimetada üldse Eestis mistahes valdkonnas eksperte, kes ei sümpatiseeriks ühe või teise erakonnaga või poleks erakonna programmide tegemisel nõu andnud – ikka on neid akadeemilisi isikuid kaasatud ka erinevate erakondade programmiliste dokumentide koostamisel.”
Veidemann rõhutas, et poliitiline kate on võimalik ringhäälinguseaduse ebamäärasuse tõttu. „Seal ei ole asi lõpuni viidud. Me vajame ikka uut ringhäälinguseadust,” tõdes ta ja lisas, et praeguses seaduses on käsitlemata ka näiteks ristmeedia ja digimeedia osa.
Veidemanni seisukohta jagab Eesti 200, kes saatis õhtul pressiteate, milles ütles, et „erakond näeb ohtu ERR-i nõukogu politiseerimises eesmärgiga valitsuserakondade poolt kaaperdada avalik-õiguslik Ringhääling.”
Eesti 200 tegi ettepaneku muuta ringhäälinguseadust selliselt, et ERR-i nõukogu moodustaksid eelkõige eksperdid, kes esindavad läbilõiget kogu ühiskonnast. „Me ei ütle, et poliitikuid ei tohiks nõukogusse valida, sest ka nemad moodustavad osa meie rahvast. Kuid on tähtis tagada ERR-i sõltumatus läbi selle, et nõukogus oleks kuulda ka näiteks kultuuriringkondade, ettevõtjate, kolmanda sektori eksperdid, kes suudaks tagada arvamuste mitmekesisust ja ERR-i sõltumatust,” seisis pressiteates.
„Erinevates riikides on erinevaid avalik-õiguslike ringhäälingute juhtimise süsteeme, kuid nende tähtsaimaks eesmärgiks üks – sõltumatus. Kutsume üles alustama debatti selle üle, millisel moel oleks kõige parem muuta Eesti Ringhäälinguseadust, et tagada meedia- ja sõnavabadus Eestis,” ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööle 27. maist
Kultuurikomisjoni ettepaneku kohaselt algaksid uute Eesti rahvusringhäälingu nõukogu liikmete volitused 27. maist. Eelnõud arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
Eesti rahvusringhäälingu nõukogu liikme Agu Uudelepa volitused lõppesid 4. veebruaril ning uue meedia valdkonna eksperdi Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad 26. mail. Nõukogu liige Paavo Nõgene esitas avalduse omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks alates 1. maist.
