„Kriisidel on kombeks ebavõrdsust ja ebaõiglust suurendada. Nii juhtus see ka eelmise majanduskriisi ajal. Seda teed ei tohi hakata uuesti astuma, vaid tuleb tegutseda selle nimel, et Eesti väljuks kriisist targema ja hoolivama ühiskonnana, kus nõrgemaid ei jäeta turu meelevalda, tugevamatel on rohkem empaatiavõimet ja riigil rohkem võimekust, et hädasolijale appi tulla,“ ütles Saar.

Riik peab tema sõnul väga teadlikult tegelema sellega, et kriis ei tooks kannatusi neile 10 protsendile Eesti peredest, kes on niigi kõige kehvemal järjel.

„Selleks, et kriis sotsiaalseid lõhesid ei suurendaks, on vaja käituda targalt, omada ka pikemat vaadet ja vastutustunnet Eesti tuleviku ees. Naasta tuleb teadusleppe täitmise juurde, mille valitsus lühinägelikult üle parda heitis. Ilma teadusesse investeerimata majanduse struktuur ei muutu ja tööjõu tootlikkus tammub paigal,“ rääkis Saar.

Strateegiliselt oluliste suurettevõtete puhul tuleb Saare sõnul saada üle senisest üheülbalisest üldistusest, et riik on halb peremees. Riik saab olla hea omanik, mida on tõestanud suursaarte laevaühenduse ja reisirongiliikluse tõhus korraldamine.

„Kui riik näeb abi vajavas ettevõttes tulevikku, siis tuleks laenuandmise kõrval kaaluda tõsiselt osaluse soetamist ettevõttes,“ pakkus Saar. „Ja appi tuleb minna väikeettevõtjatele, et suured neid raskel hetkel odava raha eest alla ei kugista. Liigne kontsentratsioon tekitab täiendavat ebavõrdsust.“

Saare kinnitusel peab riik toetama kõiki kriisis töö kaotanud inimesi. Töötukassa hüvitiste süsteem vajab olulist täiendamist, seda tuleb teha nüüd ja kohe, ütles Saar.

Oma kõnes peatus ta ka vajadusel investeerida jätkuvalt rohepöördesse ning tõi välja rahvusvahelise koostöö olulisuse kriisi lahendamisel.

Sotsiaaldemokraatide eestvõttel toimunud arutelul „Elu pärast kriisi – terve ühiskonnana edasi“ esinesid põhiettekannetega veel majandusekspert Ardo Hansson, sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich ja Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand.