Liikumispiirangute leevenemine tõi saartele sadu uusi elanikke
Äsja alanud maikuu jooksul on oma alalise elukoha Saaremaale registreerinud 55 inimest, neist 15 lisa-aadressina läbi vallavalitsuse. See on tavalisest suurem number: mullu registreeris oma elukoha Saaremaale kuus keskmiselt 60-70 inimest.
Oluliselt rohkem on aga inimesed märkinud Saaremaa oma lisa-aadressiks: aprillikuu jooksul ligi 500 inimest. Lisa-aadressi, mida võiks nimetada ka sideaadressiks, saab inimene lisada rahvastikuregistrisse ise, ilma elukohateadet esitamata, selgitas Saaremaa vallavalitsuse rahvastikutoimingute peaspetsialist Avo Levisto. See ei muuda ametlikku elukoha aadressi.
Seda, kes need registreerijad on ja mis on nende side Saaremaaga, pole Levisto sõnul võimalik registrist teada saada. „Kindlasti omab enamik neist inimestest Saaremaaga mingit konkreetset sidet, näiteks suvekodu, vanemad, sünnikoht, ja kindlasti viibivad nad saarel mingi osa aastast,“ leidis peaspetsialist.
Ka Hiiumaa on saanud endale hulga alalisi ja mittealalisi elanikke. Märtsis registreeris oma elukoha Hiiumaale 46 inimest (mullu märtsis 31) ja aprillis 71 (mullu aprillis 25). „Aprilli rändesaldo jäi plussi juba 51 inimesega,” tõdes Hiiumaa vallavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja Liina Siniveer.
Lisaelukohana on end Hiiumaale märkinud möödunud nädalal 386 inimest, samas kui ülemöödunud nädalal alles 34.
„Mõju registriandmete vahetusele on kindlasti avaldanud liikumispiirangud,” tunnistas Siniveer. „Samas, üha rohkem inimesi tunneb huvi Hiiumaal elamise vastu. Mitmed kriisajaks Hiiumaa suvekodudesse kodukontorisse pöördunud inimesed proovivad leida lahendusi pikendada Hiiumaal viibimise aega ja selle üle saame ainult rõõmustada.”
Reformierakond kriitiline
Kolmapäevasel riigikogu istungil viitas Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et riigi valitud viis saarte avamiseks ja nõnda suur sissekirjutanute arv jätab jaburasse olukorda riigi ning politsei- ja piirivalveameti. Kallas märkis, et Saaremaal on olukord hea ja teistel saartel pole nakatunud praktiliselt olnudki. „Ometi on sinna liikumine ja sealt liikumine endiselt piiratud. On tehtud reegel, et saab liikuda sinna, kui sinu rahvastikuregistri asukoht või siis märgitud teine elukoht asub saarel. Seda kõike peab kontrollima politsei- ja piirivalveamet. Nüüd on tekkinud olukord, kus kipub juhtuma nii, et riik teeb ennast inimeste silmis lolliks, sest et saarele sõidavad inimesed, kes siis lisa-aadressidele registreerivad ennast.”
Kallas jätkas küsimusega peaministrile: „Seal kohapeal on tekkinud olukord, kus viimase nädalaga on Saaremaale sisse kirjutanud üle 500 inimese, Muhusse 150, Hiiumaale 300 inimest, mõned neist ka Kõpu tuletorni. Et kas ei oleks mõistlik see piirang lõpetada, kui see lihtsalt ju ei tööta ja tekitab Politsei- ja Piirivalveametile lihtsalt täiendavat tööd ja neid on kindlasti vaja ju mujal, see on ressursikasutuse või ressursi siis valesti kasutamine samamoodi? Kas võiks selle piirangu ära lõpetada?”
