ERITEADE | Kaubanduskeskustes leevenevad eriolukorra piirangud
Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.
Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.
Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.
Kehtima jääb piirang, mille järgi peab toidu kohapeal tarbimine lõppema hiljemalt kell 22, et vältida restoranides, kohvikutes ja baarides inimeste õhtust kogunemist.
Koroonaviiruse leviku kontrolli all hoidmiseks jäävad kaubanduskeskustes endiselt suletuks spordisaalid, laste mängutoad, kasiinod, mänguautomaatide saalid ning meelelahutus- ja lõbustusasutused nagu keegli- ja piljardisaalid jms. Samuti jääb nii kaubanduskeskustes kui mujal kehtima avalike kogunemiste, kinoseansside, ööklubiürituste, etenduste, kontsertide ja konverentside korraldamise keeld.
Kõigil kaubanduskeskuste klienditeenindajatel on soovituslik kanda suletud ruumis isikukaitsevahendeid.
Eriolukorra ajal kehtestatud piirangud mõjutavad kogu Eestis kokku 336 kaubanduskeskust, neist 134 asub Harju, 48 Tartu ja 40 Ida-Viru maakonnas. Kaubanduskeskuse all peetakse silmas hoonet, kus asub kolm ja rohkem kauplust või teenindusettevõtet, mille külastamiseks tuleb kasutada ühist sissepääsu ja üldkasutatavat ruumi.
KORRALDUS
05.05.2020 nr 78
Peaministri 24. märtsi 2020. a korralduse nr 46 „Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“ muutmine
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusest nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ ja hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel:
1. Muuta peaministri 24. märtsi 2020. a korraldust nr 46, millega peaminister eriolukorra juhina kehtestas liikumisvabaduse piirangud kaubandusettevõtetes, järgmiselt:
1) sõnastada punkt 2 järgmiselt:
„2. Punktis 1 sätestatud isikute liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld ei kohaldu, kui kaubanduskeskuses ning kaubandustegevuseks kasutatavas müügisaalis, teenuse osutaja või toitlustusettevõtte teenindussaalis on tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja valdajad on korraldanud kontrolli punktides 22 ja 3 sätestatud nõude järgimise üle.“;
2) sõnastada punkt 22 järgmiselt:
„22. Hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestada kaubandustegevuseks kasutatavas müügisaalis, teenuse osutaja või toitlustusettevõtte teenindussaalis (edaspidi koos müügisaal) viibimiskeeld ja liikumisvabaduse piirang, mille kohaselt ei tohi müügisaali siseneda, välja arvatud, kui müügisaali valdaja tagab müügisaalis desinfitseerimisvahendite olemasolu ja korraldab klientide teavitamise desinfitseerimisvahendi asukohast, kui see ei asu müügisaali sisse- või väljapääsu juures.“;
3) asendada punktis 3 sõnad „kaubandustegevuseks kasutatavas müügisaalis või teenuse osutaja teenindussaalis“ sõnaga „müügisaalis“;
4) sõnastada punkt 6 järgmiselt:
„6. Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 2 alusel Politsei- ja Piirivalveametil koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega teha punktides 1, 22 ja 3 sätestatud meetmete üle järelevalvet.“.
2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.
3. Korraldus jõustub 11. mail 2020. a.
Praeguse korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks täpsemad meetmed, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.
Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha ei ole karistus.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.
allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Eriolukorra juht
