38 miljoni elanikuga Poolas on 13 937 koroonaviirusega nakatumise juhtumit ja surnud on 683 inimest. Presidendivalimised on olnud tulise poliitilise debati teema mure pärast selle üle, millised tagajärjed võivad neil olla viiruse leviku seisukohalt, vahendab Poola Raadio.

„10. mai on keeruline,” ütles asepeaminister Jacek Sasin raadiojaamale Zet, lisades, et PiS kaalub nüüd valimiste korraldamist 17. või 23. mail, mis oleks põhiseaduse järgi võimalik.

Poola peaministri kantseleiülem Michał Dworczyk ütles, et valimised ei pruugi järgmisel pühapäeval „poliitiliste pingete” tõttu toimuda.

Otsused valimiste kohta tuleb langetada sel nädalal. Enne neljapäeva hääletab parlamendi ülemkoda senat, kus opositsioonil on enamus, seaduse üle, mis lubaks posti teel hääletamist.

„Nädal enne valimisi ei tea poolakad, millal valimised toimuvad. Selle eest on vastutavad opositsioon ja senat,” ütles Sasin.

Kui senat posti teel hääletamist heaks ei kiida, läheb eelnõu tagasi alamkotta seimi, kus valimiste vastu pandeemia ajal on ka PiS-i koalitsioonipartneri mõned esindajad. Koalitsioonipartner on teinud ettepaneku pikendada PiS-i liitlase, president Andrzej Duda volitusi kahe aasta võrra ja korraldada valimised 2022. aastal, lubamata Dudal siis enam osaleda.

Opositsioon tahab, et valitsus kuulutaks välja eriolukorra, mis tähendaks valimiste ärajäämist mais.

Kriitikute sõnul tahab PiS valimiste korraldamist sel kuul Duda suure toetuse tõttu küsitlustes.

Kõige viimase küsitluse järgi võidaks Duda valimised juba esimeses voorus 63-protsendise toetusega. Kui valimised korraldataks pärast pandeemiat, saaks Duda 42% häältest.

Kasvav surve valimiste edasilükkamiseks on pannud PiS-i muid võimalusi uurima. Portaal Onet teatas täna, et Duda võib tagasi astuda, mis võib võimaldada PiS-il valimised edasi lükata juuli keskpaigani.

PiS kaalub ka valimiste korraldamist 23. mail nii posti teel kui tavameetodil, teatas ajaleht Rzeczpospolita.