Otseülekantaval sõnavõtul tutvustas Jürgenson maailmale Julgeolekunõukogu maikuist tööprogrammi ning sellega kaasnevalt ka Eesti prioriteete eesistujana.

Erilist rõhku pöörati COVID-19 pandeemia ja julgeolekukeskkonna seostele, küberturvalisusele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele. Lisaks võetakse luubi alla ka Julgeolekunõukogu läbipaistvamaks muutmine kriisisituatsioonis.

Eesti eesistumisperioodi kavale saab pilgu heita täna Delfis ilmunud artiklis, mis kajastab järgneva kuu jooksul planeeritud kohtumisi Julgeolekunõukogule ja rahvusvahelistele prominentidele.

Jürgenson: on häbiasi, et me polnud võimelised võtma juhirolli

Ametlikule teadaandele Jürgensoni suust järgnes voor, milles pilluti eesistujariigi esindaja suunas küsimusi ajakirjanike poolt. Muist käis USA, muist Iraani, muist Iisraeli-Palestiina kohta, ent ringiga tuldi tihtipeale tagasi just nimelt COVID-19 pandeemiaga seotud temaatika juurde.

Üks teravaimatest seisukohavõttudest oli Jürgensoni vastus Associated Press'i ajakirjaniku Edith Lederer'i küsimusele.

Ameeriklanna soovis nimelt teada, kui tõsiseks peab Jürgenson asjaolu, et ÜRO Julgeolekunõukogu loovutas põhimõtteliselt igasuguse juhtrolli sellise kriitilise probleemi suhtes nagu COVID-19 kui globaalne pandeemia.

Too vastas, et peab ÜRO Julgeolekunõukogu tegutsemisvaegust häbiväärseks.

"Jah, ma nõustun, on häbiasi, et me [ÜRO Julgeolekunõukogu] pole suutnud võtta juhtrolli. Sellel on omad kindlad põhjused," märkis ta pressikonverentsil. "Eesti on olnud üks aktiivsemaid, kes on juba üle kuu tugevalt survestanud, et ÜRO Julgeolekunõukogu seisaks seal, kus ta peaks seisma."

Jürgenson märkis, et hetkeseisuga on Julgeolekunõukogu seismas ühe COVID-19 olukorraga seotud resolutsiooni ees, mida nõukogu liikmesriigid pole valmis ühehäälselt vastu võtma. Ta loodab, et Eesti eesistumisperioodil saadakse sellega ühele poole.

"Ükstapuha, mida me arutame, mõlgub meil meeles COVID-19," rõhutas Jürgenson ekraani vahendusel avalikkusele pandeemia aktuaalsust Julgeolekunõukogu aruteludes.

Taustast

Eesti välisminister Urmas Reinsalu on varemalt maininud, et hetkene olukord maailmas on ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujaks olemise vastutuse kaalu suurendanud.

„Julgeolekunõukogu jätkab tööd ka koroonakriisi ajal. Kui asusime jaanuaris tööle Julgeolekunõukogu valitud liikmena, ei osanud keegi ette näha, et mõne kuu pärast pistab maailm rinda ühe suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda," märkis Reinsalu. "Seda suurem on vastutus olla praegusel ajal ÜRO Julgeolekunõukogu eesotsas, aga oleme selleks valmis."

Välisministeerium on kirjutanud, et ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Julgeolekunõukogu peetakse maailma kriisidiplomaatia keskuseks, milles on Eestil võimalik seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja ühistest kokkulepetest peetaks kinni.

Julgeolekunõukogus on lisaks viiele püsiliikmele (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, USA) 10 roteeruvat liiget (Belgia, Dominikaani Vabariik, Eesti, Saksamaa, Indoneesia, Nigeeria, St. Vincent ja Grenadiinid, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tuneesia ja Vietnam).

Eesti on nõukogu liikmeks valitud aastail 2020–2021.

Igal kuul täidab üks viieteistkümnest ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvast riigist eesistuja rolli. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.

Eesistuja ülesandeks on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid