ERISAADE | Eestil tuleb ÜRO julgeolekunõukogu juhina tegeleda koroona ja küberiga, aga vastutada ka II maailmasõja lõpu tähtpäeva ürituse eest

Alates jaanuarist on Eesti ÜRO julgeolekunõukogu liige ja 1. mail tuleb võtta enda kanda sõja ja rahu üle otsustava organi töö korraldamine. Delfi „Eriolukorra erisaate“ liinil on otse New Yorgist Eesti asesaadik ÜRO juures Gert Auväärt, kes räägib, milliste ülesannetega seistakse silmitsi.

Eesistumist on igatepidi mõjutamas koroonakriis, sest ÜRO julgeolekunõukogu töötab kasvõi ainult digitaalselt. Kõigis aruteludes on koroonaviiruse aspekt juurde tulnud. Maikuus möödub ümmargused 75. aastat II maailmasõja lõpust ja Eestile, kelle ajalugu on sellega nii seotud, langeb kohustus seda maailmaorganisatsioonis tähistada. Auväärt räägib, kuidas seda tehakse ning samuti plaanist ÜRO-s lauale tõsta küberohtude küsimusi maailmas. Saatejuht on Raimo Poom.

Mis tähendab eesistumine, mida Eesti või selles rollis teha?

Kui lihtsalt alustada, siis julgeolekunõukogu laua keskel on istekoht sildiga eesistuja, kus istub selle kuu eesistujariik. See käib tähestiku järjekorras, jagatakse kõigi liikmete vahel nii, et iga kuu üks riik saab olla eesistuja. Kuna Eesti algab E-tähega, siis meile langeb see vastutus osaks kahel korral. Millal see järgmisel aastal on, see selgub siis, kui on valitud järgmisest aastast julgeolekunõukoguse saajad. Seal on kandidaatideks praegu erinevate algustähtedega riigid.

Eesistuja juhatab julgeolekunõukogu istungeid. Tema roll on leida osapoolte vahel kokkuleppeid, mõjutada arutelusid, Seda saab teha erinevate teavitajate kutsumisega kui temaatiliste istungitega. Juhtida tööd läbi päevakava sätestamise ning rõhkude asetamisega nendes valikutes.

Kuidas on koroonaviirus julgeolekunõukogu tööd mõjutanud ja Eesti plaane eesistujana?

Lühike vastus on, et kindlasti on mõjutanud. Juba sellest aspektist, et alates märtsi keskpaigast on ÜRO peakorteri hoone New Yorgis suletud. Diplomaadid ja delegaadid on suunatud kaugtööle, kodukontoritesse. Kõik istungid on viidud üle digimaailma ja teeme neid videokonverentsidena.
Võib öelda, et see tuli üllatuse ja šokina siin kõigile. Julgeolekunõukogu eesistujaks oli märtsis Hiina, kes siis sai teha poole oma kuuajasest perioodist teha tavaolukorras. Aga peale seda läks esialgu üle kivide ja kändude, et taastada mingisugune töörütm. Aprillis on aga oleme saanud nii normaalsusele lähedale, kui võimalik. See on ka Eesti eesmärk.

Praegu toimuks esimene üritus ÜRO peahoones alles 9. juunil, kuid näis mis sellegagi siis saab. Meie kogu eesistumine saab olema virtuaalruumis.

Koroona on lisanud kriisidele lihtsalt ühe kihi juurde, maailm ei ole muutunud. Eelmised probleemid, mis seni olid, pole kuhugi kadunud. Meil on üks lisaprobleem lihtsalt juures.

Kas viiruse temaatikat tuleb praktiliselt iga asja juures siis nüüd arvesse võtta?

Jah. Näiteks eelmisel nädalal Venetsueela olukorra arutelu juures tõstatasin ühe punktina raske humanitaarolukorra juures koroona lisaelemendina. Kõige parema üleskutse on selles osas teinud ÜRO peasekretär Antonio Guterres, kes on üles kutsunud globaalsele relvarahule, et inimkond keskenduks sellele probleemile. Ja tegelikult võib öelda, et suur osa riike on seda kuulda võtnud.
Mõnes kohas on küll veidi keerulisem. Näiteks Liibüas küll võeti seda kuulda, aga kaks päeva hiljem uuesti lahingud algasid.

Kas on siis saadud koroonaviirust sõjakolletes kontrolli alal, sest seal on meditsiiniabi eeldatavasti kohutavalt raske organiseerida?

Süüria ja Liibüa on erandid, seal on lahingute jätkumine toimunud. Süüria arutelu algab täna taas. Humanitaaraspektist on kõige keerulisem selle kriisi raames inimestel, kes elavad põgenikelaagrites. Seal pole sotsiaalse distantsi pidamine praktikas võimalik. Need probleemid on ja ÜRO tegeleb sellega.

Kogu see kriis on testinud ÜRO toimimist väga korralikult. Juba ainuüksi tarneahelad ja logistika, et kuidas saavad toimida ÜRO humanitaar- ja rahuvalvemissioonid, kui riikide piirid on kinni. Kas saadakse või ei saada humanitaarabi kaubaga? Koroonakriis on palju probleeme juurde tekitanud.

ÜRO tagab esmast abi konfliktipiirkondades – toitu, medikamente. Aga kuidas saab see toimuda näiteks sõjaolukorras, kas töötajad peavad kuulivestile lisaks maski ja kaitseülikonna panema selga? On see jäänud toimima viirusega?

Iga arutelu juures on viimase pooleteise kuu jooksul lisandunud ka koroonakriisi lisaelement. Oleme teinud siin kõikvõimalikke üleskutseid, et seda probleemi käsitletaks. ÜRO enda tarneahel toimub tihtipeale ÜRO enda lennukite ja transpordiga, see katkenud pole. Aga mida silmas pidada, et kõik abiorganisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid nagu Punane Rist ja teised, neil on väga keeruline aeg, et kuidas oma tavapärast mandaati ja ülesandeid täita. Aga tegeleme sellega siin.

Koroonast edasi minnes, Eesti pole maha matnud plaani ka endale tähtsatest teemadest siis maikuus rääkida. Vaatasin, et on plaanis teha üritus, kus räägitakse Euroopa julgeolekust ning see seotakse II maailmasõja lõpu 75. aastapäeva tähistamisega. See on natuke keeruline teema, julgeolekunõukogus istub ju ka Venemaa. Mis te plaanite selles osas teha?

Jah, jätkame ka nende plaanidega, mis olid olemas ka enne koroonakriisi. Eestil on plaanis maikuu eesistumise jooksul teha kohtumine II maailmasõja lõpust 75. aasta möödumise puhul Euroopas – see kohtumine leiab aset 8. mail. Algselt oli ta planeeritud avatud debatina julgeolekunõukogu saalis, kuid nüüd sooritame seda kõike arvutite tagant.

See mõneti toetub ürituse peale, mille Vietnam tegi jaanuaris, ja kus tähistati ÜRO harta 75. aastapäeva. Selle ürituse eesmärk on käsitleda julgeolekuolukorda Euroopas, õppetunde II maailmasõjast, kuid ka praegusi ja tulevasi ohte. Oleme sinna kutsunud nii julgeolekunõukogu liikmeid kui ÜRO liikmeskonda laiemalt väliministrite tasandil. Suur hulk ministreid on oma osalemist kinnitanud.

Seda üritust kantakse veebis üle ja kõigil on võimalik aruteludest osa saada.

Väga vastutusrikas asi, arvestades, kui palju Eesti ajalugu on II maailmasõda mõjutanud. Nüüd tuleb meil sellist tähistamist ise organiseerida. Kas ka vene välisminister võtab osa?

Välisminister Urmas Reinsalu on esitanud kutse ka Sergei Lavrovile.

Aga tahtsime ÜRO-s tõstatada ka küberteema ehk nn uute ohtude küsimused, mille alal on Eestil teatav maine maailmas. Kas jõuame koroonade taustal ka sellest Eestiga seotud teemat tõstatada?

See oli teema, mida lubasime lauale tuua siis, kui tegime julgeolekunõukogusse valimise kampaaniat. Seetõttu on kõrgendatud ootused ÜRO liikmeskonnalt laiemalt, meie valijatelt meile. Positiive on see, et tegime otsa lahti juba 5. märtsil, kui tõime esmakordselt Gruusia vastu suunatud küberründed julgeolekunõukogu lauale. Pretsedent on loodud ja julgeolekunõukogu on tavadel ja pretsedentidel toimiv organ.

Ja nüüd on meil plaanis seda tava jätkata 22. mail, kui korraldame samalaadse veebidebati julgeolekunõukogus küberohtude teemal. See ei keskendu ühele konkreetsele intsidendile vaid küberohtudele kui sellistele. Reeglitele riikide turvaliseks käitumiseks küberruumis. Planeerimine selleks käib.

Saate lõpus räägib Gert Auväärt ka sellest, mismoodi on seis koroonaviirusega New Yorgis, mis on USA-s üks enim epideemia all kannatanud piirkond.