Lasteaednike esimene mure on, et minimaalne maskide varu on vaid üksikutel asutustel. "Selles olukorras ei saa tagada tööpäeva jooksul haigestunud laste või personali isoleerimist ja teiste nakatumise takistamist. Samuti ei ole meil võimalik hoida kahemeetrist distantsi ja täita teisigi riigi poolt pandud kohustusi," seisab liidu pöördumises peaministrile, sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile (HTM).

Seepärast paluvad lasteaednikud riigilt abi, et koolieelsed lasteasutused oleksid varustatud esmaste isikukaitsevahenditega nagu maskid, ühekordsed kindad ja desinfitseerimisvahendid ning et tagatud oleks ka testimisvõimalus. "Kõik haigustunnustega töötajad ja lapsed vajavad testimist, et suuta nakatanutega kontakte vältida," on lasteaednike seisukoht.

HTM on seni ainus, kes lasteaednike aprilli alguses saadetud pöördumisele on vastanud. Kantsler Mart Laidmets kinnitas, et ministeerium peab vältimatuks, et kõigil lasteaedade ja -hoidude töötajatel, kes töökohustusi täidavad, on vajalikud isikukaitsevahendid olemas.

"Elutähtsa teenuse osutajate väikelaste eest hoolitsemine võimaldab eesliinil töötavatel inimestel keskenduda haigestunud inimeste ravile, uute nakatunute lisandumise ärahoidmisele ja viiruse leviku tõkestamisele. Samavõrra oluline on lasteaedade personali kaitsmine viirusnakkuse eest," vastas ta liidule.

Laidmetsa sõnul käib lasteaedade varustamine isikukaitsevahenditega kohaliku omavalitsuse kaudu ja seega peaksid lasteaednikud, kes kriisiajal tööd jätkavad, vajalike vahendite saamiseks nende poole pöörduma. "Kohalikud omavalitsused on saanud vastavad riigipoolsed juhised isikukaitsevahendite olemasolu tagamiseks," ütles kantsler.

Lasteaednike liidu juhatuse esinaine Liili Pille nentis, et ei ole leidnud dokumenti, kus oleks selgelt kirjas, milliseid isikukaitsevahendeid on lasteaedades tarvis ja et ka kohalikele omavalitsustele oleks antud selle kohta konkreetseid juhiseid. "Kuna ka üldiselt on segadus, millised isikukaitsevahendid on sobivad, on väga oluline, et meile oleks selgelt öeldud, missugused vahendid peaksid lasteaedades kindlasti olema," sõnas ta.

Lapsi tuuakse lasteaedadesse üha rohkem

Lasteaednike järgmine mure on, et kui eriolukord lõpusirgele jõuab ja vanemad lapsed taas lasteaedadesse toovad, ei saaks koolieelsetest asutustest alguse uued viirusepuhangud. Kuigi eriolukorra ajal on avatud üksikud lasteaiarühmad eesliinil töötavate vanemate lastele, siis on Pille sõnul hakatud üle Eesti erinevatesse lasteaedadesse üha rohkem lapsi tooma.

Sel nädalal teatas ka Tallinna linnavalitsus, et linna lasteaedades käib kohal kaks korda rohkem lapsi kui eriolukorra alguses. Kõik Tallina 124 lasteaeda on kriisi ajal avatud olnud ja mõnes võimaldatakse ka 24/7 teenust elutähtsatel ametitel töötavatele lapsevanematele.

Kuna vanemate vajadus lapsi hoidu tuua on järjest suurem ja riik astub esimesi samme piirangute lõdvendamise poole, siis on lasteaednike sõnul kriisist väljumisel oluline tagada, et nii töötajad kui ka lapsed oleksid kaitstud. Lisaks isikukaitsevahenditele on lasteaednikel selleks vaja selgeid juhiseid. Eriolukorra ajal hindab vajadust ja teeb otsuseid kohalik omavalitsus koostöös lasteaiajuhiga, aga liidu hinnangul on see väga erinev.

Teine probleem on, et lasteasutustele antud juhised on liialt soovituslikud. "Selgus ja konkreetsus on väga oluline, et kõik osapooled - personal, juhtkond, kohalik omavalitsus ja lapsevanemad üheselt aru saavad ja ei jää vaidlema," tõdesid lasteaednikud oma pöördumises.