Erki Loigom: miks on oluline Põhja-Korea diktaatori tervis?

Kim Jong-uni teovõimetuse korral eelistaks režiim pereliini jätkamist, kuid Kimi kõrval on supp lahjaks jäänud. See võiks aga võimaluse anda tema õele.

Põhja-Koread nimetatakse maailma kõige avatumaks suletud riigiks. 21. sajandi ühiskonnakorraldusse raskesti paigutatav sotsialistlik rudiment püsib pidevalt maailma huviorbiidis. Enamasti küll kurioosumitega rubriigis "Kirev gloobus", kuid eelmisel kümnendil noore liidri juhtimise all tõsiseltvõetavuse skaalas tiigrihüppe teinuna ka kaasaegsemates ja olulisemates kategooriates.

Miks peaksime huvituma Põhja-Koreas toimuvast, riigi ekstravagantse türanni käekäigust ning kuidas leida balanss põneva idamaade muinasjutu ja loogilisema argielu vahel?

Polnud vanaisa sünniaastapäeval

Kim Jong-uni puudumine riigi tähtsaimal pühal, riigi rajaja (ja Kimi vanaisa) Kim Il-sungi sünnipäeval ehk Päikesepäeval on järgnenud ning hämmastavaid stsenaariume genereerinud episoodi kõige tähelepanuväärsem seik.

Tõepoolest, sellel päeval ei ole Kim Jong-un mitte kunagi varem pildilt puudunud. Tribüün on varem jäänud tühjaks näiteks Korea sõjaga seotud tähtpäevadel, armee aastapäeval ja töölispartei asutamise aastapäeval, kuid ei iial 15. aprillil. Kim Jong-uni isal, vaikival despoodil Kim Jong-ilil oli taoline käitumismudel tavapärane.

Siinkohal võiksimegi leppida selgitusega, et see lihtsalt ongi Põhja-Koreale omane ning tagab Kim Jong-ili kunagise unelma - püsida pidevalt maailma huviorbiidis. Muide, ka riigi pressiteadete mahlaka sõnavara taga peitub ühe Põhja-Korea uudisteagentuuri (KCNA) endise töötaja ja nüüdse põgeniku sõnul teadlik tahe ületada obstsöönsuste ja solvangutega muu maailma meedia uudistekünnis.

Kõnekas pärg

Kas panused on aetud tõesti nii kõrgele, et Kim Jong-un julgeb esitada vanaisa pärandile väljakutse? Selline argument on kõlanud mõnegi Põhja-Korea vaatleja mõtteavaldustes.

Mõttekäigule lisab kinnitust ka see, et 15. aprillil puudus riigi pühama monumendi, Mansu mäel seisvate hiigelliidrite jalge ees Kim Jong-uni initsiaalidega pärg. Igal aastal on pärg olnud kohalikus teleprogrammis suures plaanis, kuid sel korral mitte.

Pärast aastail 1994-2011 kestnud sõna otseses mõttes vaikivat ajastut, kus Kim Jong-ili suust kuulis avalikkus vaid üht kolmesõnalist hüüdlauset, valiti kodanikkonna poolehoiu kiiremaks võitmiseks Kim Jong-unile uus tee – eduka vanaisa kuvand.

Kim Jong-uni imidži taga seisab tema õde, Kimist mõned aastad noorem (selline ongi Põhja-Koreaga seotud luure tase, me ei tea isegi liidrite vanuseid) ja riigipeale väga oluline Kim Yo-jong.

2014. aastast avalikkuse ette tekkinud ning aina kõrgemaid ametiposte täitma asunud Kim Yo-jongi peetaksegi kuvandi autoriks ning Kim Jong-uni isikukultuse elushoidjaks, arendajaks.

Riigi propaganda- ja agitatsiooniministeeriumit juhtiv Kim Yo-jong on olnud oma töös edukas - vennast on saanud pidevalt pildis püsiv, riigi hiilgeaegu ning kaasaegset maailma kombineeriv rahvamees, kellel on ette näidata ka tõsiseltvõetavuse musternäidised muule maailmale - riigi raketi- ja tuumaprogramm. Valgel hobusel Paektule ratsutamine kõneleb samuti just perekonna rolli taastähtsustamisest ning seda ka laiema kodupubliku jaoks.

Riigiaparaadis ümbritsevad ustavad isikud

Analüütikud on alati kommenteerinud ning proovinud aimata sammude dünaamikat, kui Kim Jong-un teeb riiki kontrollivas ja sisuliselt juhtivas töölispartei poliitbüroos vangerdusi.

Üks on selge: alates 2016. aastast on Kim Jong-un suutnud end riigiaparaadis ümbritseda ustavate isikutega.

Kummitemplina töötavat parlamenti ehk suurt rahvaassambleed juhib õe Yo-jongi äi Choe Ryong-hae, keda peetakse liidri võimaliku töövõimetuse korral esmaseks asendajaks.

Armeed kontrollib tegevustasandil riigi raketiprogrammi aju ja eestvedaja, Kimi lähikondlane kindral Pak Jong-chon. Mees oli ka üks poliitbüroo uueks liikmeks määratu, mis kõneleb jõuametite positsiooni tugevnemisest esindusorganis. Poliitbüroo kaks ülejäänud liiget on endine suursaadik Venemaal ning Kimi meelisprojektide, Samjiyoni ja Wŏnsani kuurortide ehitustööde juht.

Poliitbüroost olulisem on siiski jälgida ka riigi põhiseaduse kohaselt kõrgeima organi, riigiasjade korraldamise komisjoni (RKK) koosseisu.

Muutus järgnes tegelikule olukorrale

2019. aastal muutis rahvaassamblee riigi põhiseadust, asetades just RKK ja selle eestvedaja riigijuhiks - see peegeldas ka juba aastaid valitsenud tegelikku olukorda.

Komisjoni esimees ehk nüüdsest ka nominaalne ja tegelik riigipea on Kim Jong-un. Tähelepanuväärne on ka RKK koosseisu "valimise" korra muudatus. Kui varem oli see töölispartei kongressi pädevuses, siis eelmisest aastast otsustab asja üle selle kitsam ring ehk keskkomitee.

Viimane koosneb ligi 700-liikmelise kongressi asemel vaid sadakonnast liikmest, mis muudab liidrile mingigi ebalojaalsuse ohu absoluutselt olematuks.

RKK kooseisu kinnitab töölispartei keskkomitee ettepanekul rahvaassamblee. RKK praegune koosseis koosneb absoluutsest raskekahurväest, kes on viimase kümnendi jooksul läbinud keeruka kadalipu tagamaks stabiilse balansi isiklike ja Kimi perekonna huvide vahel.

Kim Jong-un on saavutanud võimutäiuse ning selle süsteemi äkiline lagunemine tekitaks märkimisväärse segaduse aastateks. Spekuleerigem.

Kolm stsenaariumi

Kim Jong-uni teovõimetuse korral on režiimil kolm arenguteed.

Tõenäolisem eelistus on pereliini jätkamine. Kimide perekond on kirjutatud sisse riigi konstitutsiooni, mille preambul kõneleb kimilsungismist, kimjongilismist, songunist (armee ennekõike) ning määrab kahe vanema Kimi viimse puhkepaiga Kumsusani palees riikliku alustalana.

Põhiseaduse paragrahvidest leiab viited Paektu liinile, mis on otsene side Kimide kui perekonnaga. Igapäevaelus on põhiseadusest kõrgemal 10 printsiipi, kristliku maailma jaoks tuttavas formaadis 10 käsku, mis kõik kõnelevad nimeliselt toetusest Kim Il-sungile ja Kim Jong-ilile.

Põhja-Korea valitsemismudel on konstitutsioonis mainituna (rahva)demokraatlik diktaatorlus, kuigi selle koreakeelne sõnastus ei mõju nii karmilt nagu meie seda tajume. Seega on peremudel ja Paektu vereliini jätkamine režiimi esmane valik.

Supp on lahjaks jäänud

Isikkoosseisulisi valikuid ei ole aga palju, sest Kim Jong-uni kõrval on supp jäänud lahjaks. Kim Jong-unil on küll vanem kunstnikuhingega vend Kim Jong-chol, kuid teda polevat riigijuhtimine ning poliitika kunagi köitnud.

Kuala Lumpuris 2017. aastal närvigaasiga VX põhjakorealastest agentide poolt korraldatud atentaadis kõrvaldatud poolvennal Kim Jong-namil on meesliinilt pakkuda poeg Kim Han-sol, kuid kõigile on selge, et Han-solil pole selles elus Pyongyangi enam asja.

Pärast isa mürgitamist on Han-sol eksiilliikumise Free Joseon (sama rühmitus ründas 2019. aastal Põhja-Korea saatkond Madridis) abil saadetud teadmata maakera punkti turvaliselt avalikkuse ja Põhja-Korea agentide eest peitu. Kim Jong-uni enda lapsed on alles mudilased.

Kas Kimi õel on võimalus?

Enim on spekuleeritud Kim Yo-jongi võimaluste üle. Naisküsimuse problemaatilisus on Põhja-Korea liiderkonna puhul orientalist olematagi selge, kuid usun, et režiimi pragmaatilised huvid domineeriks teatud tingimustel traditsioonide üle ning Kim Yo-jong aitaks vaatamata oma soole ning noorusele säilitada parima võimaliku stabiilsuse.

Kindlasti ei võimaldaks eelpool mainitud kitsendused saavutada absoluutse monarhi kvaliteeti ning valitsemismudelis saaksid senisest olulisema rolli nii RKK kui poliitbüroo liikmed. Paljud neist muide kattuvad.

Meenutagem, et isegi Kim Jong-il oli sunnitud 1994. aastal pärast Kim Il-sungi surma tegema olulisi järeleandmisi ning Põhja-Korea esindusorganid värvusid kiiresti hallide ülikondade asemel mundritest tumerohelisteks. Samas oli Kim Jong-ilil olnud üleminekuks ning lojaalsusbaasi garanteerimiseks aega ligi 20 aastat!

Kim Yo-jong on olnud venna kõrval aktiivselt riigi tippjuhtkonnas aastast 2014, omades märkimisväärseid sidemeid ja kogemust, sealhulgas maailmapoliitika areenil. Proua seltsimees Kim on kohtunud nii Hiina, Ameerika Ühendriikide kui Lõuna-Korea presidentidega.

Pikk propagandaloome aitab narratiivi painutada

Naisküsimuses tuleb Kim Yo-jongile appi tema enda igapäevatöö ja Põhja-Korea 70-aastane kogemus propaganda loomisel. Samuti leiame kaugemast ja mitmeks kuningriigiks jagatud Korea ajaloost päris mitu naisimperaatorit, kelle tegevuse ja eesmärgid annaks sättida põhjakorealikku kastmesse.

632-647 Silla kuningriiki valitsenud kuninganna Sondoki elust ja tegevusest leiaks mitmeid sobilikke episoode. Tangi dünastia Hiinas keeldus küll Sondoki aktsepteerimast põhjusel, et tegemist on naisega, kuid Sondok oli edukas löömaks tagasi kõik kuningriiki ohustanud välisvaenlaste rünnakud.

Kaasaja "revolutsioonilise ema", Kim Jong-uni ja Kim Yo-jongi vanaema Kim Jong-suki pildid ripuvad jällegi tänaseni Põhja-Korea kodudes ja ametiasutustes ning lood revolutsiooniromantikast Kim Il-sungiga on samuti visad kaduma.

Pärast Kim Jong-suki surma sünnitusel ei toonud Kim Il-sung ega Kim Jong-il oma abikaasasid mingil moel avalikkuse ette, kuid Kim Jong-uni ajal on olnud muutus märkimisväärne. Tiitleid kannavad nii abikaasa Ri Sol-ju kui ka õde Yo-jong, ka poliitbüroos löövad kaasa mitmed võimekad daamid.

Teine stsenaarium

Teine võimalik arengustsenaarium kõneleb Põhja-Korea režiimi transformeerumisest kollektiivse juhtimismudeli suunas, mida näeme näiteks Laoses ja Vietnamis. Selle eelduseks on Kimi perekonna kõrvaleheitmine, mis seab veel hetkel lati kastist väljamõtlemiseks liiga kõrgele. Kirjeldatud areng saab teostuda vaid õnnetuse või mõne muu perekonda tabava vapustuse toimumisel.

Korea töölispartei imagoloogilised sidemed lõigatakse läbi, partei nimetakse ümber ning viited Kimide ülemuslikkusele jäävad tahaplaanile. Kirjeldan taolist võimalust pikemalt oma 2015.aasta raamatus "Põhja-Korea. Nälg, hirm ja maailma suurim vangla".

Kolmas võimalus

Kolmas võimalus on kaos, mille arengut on võimatu süsteemselt analüüsida, sest Põhja-Koreas puuduvad kaasaja revolutsioonidele iseloomulikud ja vajalikud eeldused ning kogemused. Ilmselt on selge, et peataolek paneb esmalt erisuunaliselt liikuma poliitbüroo, armee, ärieliidi ja kohaliku taseme funktsionäärid. Selle stsenaariumi tõenäosus on siiski väga madal isegi sunnitud liidrivahetuse korral. Rahvaülestõusust Põhja-Koreas kõnelemine on samuti ennatlik.

Nagu Põhja-Koreaga seotud arengustsenaariumitele omane, osutub õigeks neljas, mida mistahes kogemusega vaatleja enamasti käsitleda ei oska. Käesolev vandenõuteooriad loov ning piirkondlikku niigi habrast stabiilsust ohustav episood saab selge lõpu vaid Kim Jong-uni mistahes kombel taas avalikkuse ette ilmumisega. Kaua enam ootama ei pea.