Plaaniline ravi taastub, kõikidele patsientidele COVID-19 testi ei tehta
Plaaniline ravi hakkab tasapisi järk-järgult taastuma. Haiglad võtavad eriolukorra tõttu arstiajast ilma jäänud patsientidega ise ühendust ja lepivad uue aja kokku.
Seda, milliste protseduuride teostamiseks on vajalik teha COVID-19 test, ütleb patsiendile raviasutus, kes protseduure läbi viib. Kui patsient läheb plaanilisele ravile, siis korraldab vajadusel COVID-19 testile saatmise samuti see raviasutus, kuhu patsient on pöördunud.
"Sugugi mitte kõiki inimesi, kes lähevad tavalisele arsti vastuvõtule, uuringutele või haiglasse, ei pea COVID-19 osas eelnevalt testima,” selgitas perearstide seltsi juht doktor Le Vallikivi. “Inimesed, kellel pole palavikku ega ülemiste hingamisteede haiguste sümptomeid ja kes lähevad näiteks silmaarsti või naistearsti vastuvõtule, ei vaja eelnevat testimist."
Vallikivi märkis, et COVID-19 testi tegemine on vajalik ainult enne selliseid arstikülastusi või uuringuid, mille käigus võib patsiendil tekkida kurguärritus, mis võib vallandada köha või aevastamise ning seega on ka suurenenud oht võimaliku viiruse levikuks. Need on näiteks kõrva-nina-kurguhaiguste arsti läbivaatus või gastroskoopia, kus suu kaudu sisestatakse inimese makku kaameraga sond. Selliste protseduuride puhul lepib haigla või muu asutus konkreetselt patsiendiga ise kokku, kuidas visiidieelne testimine korraldatud on.
Perearstid saadavad endiselt testimisele oma nimistu patsiente, kellel on COVID-19 iseloomulikud sümptomid.
Terviseameti tervishoiuteenuse osakonna juhataja Pille Saar rõhutas, et asümptomaatiliste isikute testimine ei anna 100% juhtudest kindlat tulemust, kuna viiruse kontsentratsioon proovis ei pruugi olla veel piisavalt kõrge ja tulemus võib olla valenegatiivne. Seega on isikukaitsevahendite kasutamine plaanilise ravi osutamisel alati oluline, sõltumata testi tulemusest.
Saabuvad patsiendid peavad arvestama sellega, et tervishoiuteenuse osutaja mõõdab patsientide kehatemperatuuri, palub täita COVID-19 tervisedeklaratsiooni ning desinfitseerida käed. Patsient peab tervishoiuasutuses viibides kandma kirurgilist maski, mis talle kohapeal antakse.
Haiglatele ja üldarstiabi osutajatele kehtestati plaanilise ravi piirangud 13. märtsil, muude eriarstiabi ja hambaravi osutajatele 26. märtsil, mis tähendab, et plaaniline ravi on pausil olnud enam kui kuu aega.
Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et plaanilise ravi peatumise tõttu on Eestis jäänud ravimata kümned tuhanded patsiendid. Plaanilise ravi taastudes aga pikenevad ravijärjekorrad ning need inimesed, kelle krooniline haigus on ägenenud, võivad hakata EMOsse pöörduma.
Haiglatele saadetud plaanilise ravi taastamise juhendis on samuti kirjas, et vastuvõttude planeerimisel tuleb arvestada täiendava ajakuluga, mis tuleb pindade desinfitseerimisest ja patsientide vaheliste kontaktide vähendamisest. Plaanilise ravi taastudes jälgitakse, et kõik patsiendid jääksid haiglasse tulles teineteisest vähemalt kahe meetri kaugusele.
