Hiina on süüdistusti varjamises eitanud ja on väitnud, et on olnud viirusega võitlemise asjus läbipaistev.

17. aprillil tõstsid koroonaviiruse arvatava alguspunkti Wuhani linna ametnikud üleöö surmajuhtumite arvu 50% võrra. Väidetavalt lisati surmad väljaspool haiglaid ja kinnitati, et mingit varjamist ei olnud.

Mitmed ametnikud Londonis ja Washingtonis usuvad aga endiselt, et Hiina surmade arv ei ole täpne ja keskvalitsus Pekingis teab seda. Nad ei usu aga, et Hiinal oleks kindlat tegelikku arvu, ja Hiina püüab seda teadmatust varjata.

Lääne luureametnike sõnul saab tegelike surmade arvu varjamine ilmselt alguse kohaliku taseme Hiina ametnikest, kes kardavad täit tõde kõrgemale poole avaldada, ning nii jõuavad valed andmed Pekingisse, kus tippametnikud on sellest probleemist teadlikud.

„On võimatu teada, millised on arvud Hiinas. Mida me teame, on see, et arvud on väga tõenäoliselt valed,” ütles Briti parlamendi väliskomitee esimees Tom Tugendhat.

Paljudel riikidel on probleeme täpsete arvude teatamise ja kindlaks tegemisega, millised surmajuhtumid on põhjustanud Covid-19, aga Hiina on teine teema, väidab Tugendhat, kelle sõnul kardavad sealsed teadlased ja teised riigi karistust tõe rääkimise eest.

„Hiinas on alati probleem sellega, mida koha pealt üles keskusele teatatakse,” kommenteeris Suurbritannia endine diplomaat Hiinas ja nüüd mõttekoja Rusi liige Charles Parton.

Partoni sõnul kalibreerib arve publikule riigis sees ja väljaspool lisaks ka Peking.

„Hiina valitsus teeb otsuse, milline on väikseim number, mis läbi läheb, et toetada liini, et me oleme olnud kaugelt edukamad sellega tegelemisel kui Lääs,” ütles Parton.

Euroopa valitsused on olnud ettevaatlikud Hiinaga diplomaatilisse tülli sattumise suhtes tundlikul ajal.

Riigid sõltuvad Pekingist elutähtsa varustuse saamisel ja tahavad hoida informatsioonivoogu avatuna, et mõista, mis seoses viirusega juhtus ja hoida ära tulevasi puhanguid. Ekspertide sõnul tuleb seda lähenemist hoolikalt kalibreerida.

„Me peame retoorikat ja vastasseisu vaigistama, sest meil on tegemist millegi tõsisemaga,” ütles Parton.

USA-s on aga Hiina küsimus muutumas valimisaastal ülimalt politiseerituks ning tehakse võistlevaid üleskutseid karmiks käitumiseks Pekingiga ja avaldatakse survet viiruse päritolu uurimiseks.

Lääne ametnike sõnul püüab Hiina välja mängida oma edu viirusega võitlemisel ja minimeerida selle tagajärgi, et ta on viiruse päritolumaa ja et ei olnud alguses avatud.

Euroopa välisteenistuse EEAS desinformatsiooni levimise raporti avaldamisest loobuti ühe Euroopa ametniku sõnul, sest tunti muret Hiina reageeringu pärast.

Selles raportis, mis oli juba ringelnud liikmesriikides ja lekkinud meediasse, öeldi teadete kohaselt, et Hiina viib läbi ülemaailmset kampaaniat süü Covid-19 eest tõrjumiseks, eesmärgiga parandada riigi rahvusvahelist positsiooni. Selleks on raporti järgi toimunud nii avalikku kui ka varjatud tegevust.

EEAS eitas, et raport oli mõeldud avaldamiseks, ja väitis, et lekkis siseraport.

Analüütikute sõnul on nähtud Hiina meedia jõupingutusi Hiina edu ja teiste ebaõnnetumiste rõhutamiseks. Lääne ebaõnnestumisi on rõhutanud ka Venemaa.