Parikkala tervisekeskuses töötav arst Karmen Vilde helistab oma perele Lõuna-Eestisse igal õhtul. Liini teises otsas on abikaasa, 15-aastane poeg ja 11-aastane tütar.

„Ajame juttu sellest, mis päeva jooksul on toimunud. Küsin, kas lapsed on oma tuba koristanud. Kui ei, pean neile ergutuskõne. Vahel soovitan neile filme või saadan huvitavaid artikleid,” räägib Vilde.

Telefonikõned kestavad vahel kogu õhtu.

„Ma ei jõua üksildane olla. Ma ei ole ka mures laste toimetuleku pärast. Kaugõpe tundub hästi sujuvat. Ega nad minu abi ei vaja. Aga koduigatsus on suur,” ütleb Vilde.

Tavalisel ajal töötas Vilde kaks nädalat Soomes ja oli kaks nädalat Eestis.

Nüüd on tal aga Soomes möödunud seitse nädalat järjest ja lõppu ei paista.

Koroonaviiruse levimise takistamiseks sulges Soome 19. märtsil oma piirid, mis muutis riikide vahelise tööl käimise võimatuks. Tuhandetele Soomes töötavatele eestlastele tähendas see valikut Soomes oleva töö ja Eestis oleva pere vahel.

Vilde otsus jääda piiride sulgumise järel Soome sündis üsna kergesti, sest töö Parikkala tervisekeskuse voodiosakonnas on tema põhitöö. Teine töö Lõuna-Eesti haigla sisehaiguste osakonnas on juhuslikum ja paindlikum.

Soome otsustas jääda ka Helsingi ülikooli haigla silmakliinikus töötav Eesti silmaarst Maarjaliis Paavo.

Paavo on Helsingis töötanud viis aastat. Tavaliselt jagab ta oma aega Helsingi ja teise kodulinna Tartu vahel, kus õpib doktorantuuris.

„Otsustasin jääda Helsingisse, sest minu töö on siin. Tegelen õpingutega arvuti taga õhtuti pärast tööd,” ütleb Paavo.

Paavo panganduses töötav elukaaslane, kes samuti pendeldas Helsingi ja Tartu vahel, otsustas teisiti.

„Mehe töökoht on Tartus, nii et ta jäi pärast piiride sulgemist sinna. Õnneks on meil kaugsuhtes elamisest kogemusi. Elasin poolteist aastat USA-s ja selle aja jooksul harjusime pidama ühendust videokõnede ja sõnumite abil,” räägib Paavo.

Kõige raskem on Paavo sõnul see, et ei tea, kui kaua see olukord kestab.

Lisaks mehele igatsevad Paavo järele Tartus vanemad, kes mõlemad kuuluvad vanuse tõttu riskigruppi ja on seetõttu karantiinis. Neile viib süüa Paavo mees.

Soomes töötavate Eesti arstide täpset arvu ei teata, aga hinnanguliselt on neid sadu.

Soome arstide liidu uurija Piitu Parmanne ütleb, et värskeimad andmed on 2016. aastast, kui Soomes elas 425 eesti keelt emakeelena kõnelevat tööealist arsti, kes ei olnud Soome kodanikud.

Statistikas võetakse arvesse ainult Soomes alaliselt elavad arstid. Neid, kelle elukoht on registreeritud Eestisse ja kes teevad aeg-ajalt tööotsi Soomes, on ilmselt rohkem.

Lisaks arstidele töötab Soomes Eesti hambaarste, õdesid, koduhooldajaid, ämmaemandaid ja muid tervishoiutöötajaid.

Eesti arstide üks suuremaid tööandjaid Soomes on erameditsiinikeskus Terveystalo, mille teenistuses on kokku 300 Eesti arsti ja hambaarsti.

Terveystalo kommunikatsiooniekspert Krista Lamminen ütleb, et nende Eesti arstidest suurem osa töötab Soome lahe mõlemal kaldal.

Lammineni hinnangul otsustas umbes pool Terveystalo Eesti arstidest pärast koroonakriisi puhkemist Eestisse naasta.

Kokku töötab Soomes erinevate hinnangute järgi 50 000-100 000 eestlast.

Ülivõimsalt suurim tööandja on eestlastele Soomes ehitusvaldkond. Uusimaa maakonnas on umbes 30% ehitusvaldkonna töötajatest välismaalased ja neist enamik just Eestist.

Eesti tööjõud ei ole Soomest koroonapandeemia tõttu kadunud, vaid suurem osa on jätkanud tööd Soomes tavapäraselt, teatab Soome ehitajate ametiühingu Rakennusliitto esimees Matti Harjuniemi.

„Ehitusobjektid on seni Soomes oma tegevust jätkanud. Vaikselt on tööd siiski lõppemas ja uusi ehitusprojekte enam ei alga,” ütleb Harjuniemi.

Harjuniemit paneb muretsema Soome lõksu jäänud välistööjõu olukord. Ehitusvaldkonna töötajad elavad tihti kitsalt ajutisena mõeldud majutusruumides.

„Väikeses kahetoalises korteris võib elada kuni viis ehitustöötajat korraga. Kui viibitakse sellistes ruumides järjest kuid, kasvab nakatumisoht suureks. Ei see nende jaoks tore olukord ole,” ütleb Harjuniemi.

Kerge ei ole ka kodumaale naasnutel. Paljud Soomest Eestisse läinud on jäänud töötuks. Eesti siseministeeriumist ja töötukassast öeldi, et töötu abiraha tuleb üldiselt taotleda sellest riigist, kus isik viimati töötas. Piiriülese tööjõu puhul võidakse siiski teha erandeid. Soomes töötanud eestlane saab seega valida, kes registreerida töötuks Eestis või Soomes.