ERISAADE | Ministeeriumi soovitus vaheajaks: laske lastel magada, käige reeglite järgi õues ja lahendage väljakutseid veebis!

Tänasest algas üle Eesti koolivaheaja nädal. Koroonapiirangute ja distantsõppe tõttu on vaheaeg eriline – lapsed olid kodus ja jäävad ikka koju. Delfi „Eriolukorra erisaates on külas haridusministeeriumi noorte ja üldhariduse asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kes jagab lastevanematele ja lastele soovitusi, kuidas vaheaga huvitavalt sisustada piirangutele vaatamata. Selleks tasub vaadata, milliseid põnevauid tegevusi pakutakse veebis, aga kindlasti soovitab Vinter-Nemvalts lastel ja noortel pingelisest kodukoolist välja puhata ning õueski käia, kui praegused väljas liikumise reeglid on kodus üle korratud. Saate teises pooles on juttu, mis on olnud distantsõppe kogemus ja mida ikkagi tähendab välja öeldud 15. mai kuupäev, kui mingid koolide piirangud peaksid leevenema? Saatejuht on Raimo Poom.

Alanud on hoopis teistmoodi koolivaheaeg. Tavaliselt on lapsed ikka rõõmsad - ei pea kooli minema ja saab kodus olla nädala. Seekord aga oldi kodus enne ja ollakse ka vaheajal!

Koolivaheaeg on tõepoolest käes ja ma arvan, et ta on sel korral ka rõõmus aeg. Aga oluliselt erinev sellest, mida lapsed on seni kogenud, sest erinevad piirangud raamivad ka seda aega.

Viis nädalalt pikk ja võrdlemisi kurnav distantsõppe periood on selja taha jäänud. Ja erinev on ta seekord selles mõttes, et puhkust ei vaja mitte üksnes lapsed, vaid ka lapsevanemad ja õpetajad.

Et tulla appi lastele ja vanematele, oleme pannud paljude osapooltega pead kokku, et leida huvitavaid ja teistsuguseid tegevusi vaheajaks tegime möödunud nädalal lausa üleskutse, et koguda kokku erinevaid ettepanekuid, mida lastega vaheajal ette võtta. Neid koguneb ka praegu veel ja kõik head ideed kogutakse infoportaali teeviit.ee.

Neid tasub jälgida nii sotsiaalmeedias kui veebilehele ja seal on väga kenasti ära grupeeritud ettevõtmised teemade kaupa. Seal on hästi aktiivselt aega sisustanud erineva raamatukogud, noortekeskused, on võistlusi, väljakutseid ja ettepanekuid noortelt endilt teistele noortele.

Teine suur ja vahva ettevõtmine, mis aitab koolivaheaega aktiivselt ja põneval sisustada, on haridusministeeriumi, teeviit.ee ja Delfi, kus koolivaheajal pakutakse põnevat ja huvitavat programmi kõigile noortele tuttavate Kristel Aaslaiu ja Mattias Naani eestvedamisel. Nad külastavad virtuaalselt tuntud Eesti inimeste kodusid, võetakse jutuks nädala jooksul teemad, mis noori võiksid kõnetada: vaimne ja füüsiline tervis, muusika, kokandus. Räägitakse ümbritsevast keskkonnast, avalikust esinemisest, teadusest. Teemad on põnevad.

Ja igal päeval esitatakse ka põnev väljakutse. Kogu programmi saab vaadata siit: delfi.ee/sisukasvaheaeg

Aga üks hea soovitus, mis ei pea üldse kaugelt tulema vaid võiks meile kõigile olla peale kurnavat distantsõppe perioodi, et laske lastel ka lihtsalt puhata. See, et lapsed ja noored saaksid end välja magada on võibolla üks peamine soovitus.

Ja veel tasub jälgida sotsiaalmeedias teemaviidet #sisukasvaheaeg, sest oleme palunud kõikidel oma partneritel oma head ideed vaheaja sisustamiseks sellega varustada. Olen sotsaalmeedias juba näinud, et kui isegi veel teemaviidet pole, siis kõik noortega tegelevad organisatsioonid on pannud vahvaid ettevõtmisi oma lehekülgedele kirja ja sealt neid leiab.

Aga lapsed tahavad ju ikkagi õue saada. Politsei mainis, et külastada kohti, kus on vähem rahvast. Kas ka teie soovitate läbi kaaluda, kui õue minna, et kuhu? Aga õues peaks ju ikka käima?

Jah päris kindlasti. Võibolla isegi natuke eksitavalt on läinud lendu see üleskutse, et püsi kodus, mida siis tõlgendatakse, et ole ainult toas. Laste füüsilise ja vaimse tervise jaoks on äärmiselt oluline see, et nad saaksid ka õue. Aga tõsi, see, mis paneb vanematele vaheajal natuke suurema koormuse peale on see, et leida vaheajal neid võimalusi perega tegevusteks, et nende reeglite vastu eksimise võimalus oleks väiksem.

Aga vahetult enne vaheaega tuletasime ka vanematele veel meelde, et võtke olukorra teema oma lastega ja noortega jutuks ja tuletage neid meelde. Kuigi vaatan oma enda elust, et reeglitest räägitakse ka laste enda suude kaudu väga palju. Aga kordamine on siin vajalik.

Mis kogemuse olete saanud selle viie nädala kaugõppega? Mis on need kohad, kus on tulnud välja probleeme ja kas on samas ka asju, mida edaspidiseks kaasa võtta sellest kriisist?

Ministeeriumi poolt seda protsessi järgides on see olnud väga huvitav selles võtmes, et mida see distantsõpe tähendab? Millisel juhul on ta efektiivne ja millisel pole? See on kooliti ka väga erinev. Need koolid, kes panustasid esimestel nädalatel töökorralduse läbi mõtlemisele on kenas rütmis täitsa sees. On olud ka mõtteid, et ärge seda vaheaega tehkegi, meil pole seda vaja, sest oleme heas rütmis õppijatega.

Aga põhilised komistuskivid on olnud tehnoloogia kasutamise pool – millised on õppijate ja õpetajate digipädevused. Mis on mõistlikud keskkonnad, mis töötavad ja ei tööta. Teame, et ka parimate kavatsuste juures võib tehnoloogiaga tõrkeid ette tulla.

Teine oluline on küsimus, millest oleme hariduses rääkinud, jõudis päevaga kõikidesse koolidesse ja kodudesse – see on ennastjuhtiv õppija ja enesejuhitud õppimine. Õpilastel tuli ju palju asju tulla iseseisvalt. Õppimisoskus ei tule ju iseenesest, seda ka õpitakse ja nüüd oldi olukorras, kus õpetajad, vanemad ja lapsed olid olukorras, kus tuli õpetada natuke teistmoodi õppimisele tähelepanu pöörama.

Lisaks on pannud distantsõpe koole, õpetajaid oluliselt rohkem koostööd tegema. Koolid on välja valinud parimad digitaalsed lahendused. See on olnud hea õppetund.
Kui midagi kaasa võtta distantsõppe perioodist, siis jah, meile on tulnud koolidest tagasisidet, et nii mõnedki kaaluvad distantsõppe võimaluses mingis mahus ja määras, teatud õpilastele, kellele see on sobinud, nende jaoks kasutusele võtta.

Kuidas on läinud nõrgemate aitamisega, eriti perede ja lastega, kel pole kõiki võimalusi. Ehk siis, kas need kellele koolilõuna on tähtis on seda ikka saanud? Kas need, kel polnud internetti, on ikkagi leidnud ligipääsu distantsõppele?

Oleme palju kohalike omavalitsustega kontaktis – infokorjed on iganädalased. Ka koolidega otse on võetud ühendust ja kõik koolid läbi helistatud. See, et on peresid, kus vajatakse rohkem tuge ja kellega peab tegelema ka lastekaiste, ka nende küsimustega tegeleme. Nii digitaalse õppimise võimalusega kui ka sellega, et lastel oleks vähemalt üks soe toit päevas.

Mis ikkagi tähendab see 15. mai võimalik koolide piirangute leevendamine – on öeldud, et tatud õpe võib koolides taastuda. Mis taastub täpsemalt, mis see plaan on?

Selle rõõmu ja optimismi ma pean pigem maha võtma – seda, et kõik lapsed saaksid sel õppeaastal veel kooli tagasi, seda kindlasti ei juhtu.

Pigem on see kooli saamine isegi erandlik.

See, mis puudutab perioodi 15. mai – 10. juuni, see on üleminekuaeg, kus on võimalik tegeleda nende õpilastega, kes soovivad veel saada eksamite ettevalmistamiseks tuge ja konsultatsiooni. Või siis need lapsed, kelle jaoks distantsõpe pole olnud kõige parem õppimise viis. Aga ka sellisel juhul toimib see nii, et see saab olema õpetaja, õpilase ja lapsevanema kokkulepe. See ei muutu ka neile kõigile kohustuslikuks. Tegelikult või öelda, et kõike saad ka edasi teha distantsilt ja 15. mai vabamad piirid loovad võimaluse, kuid ei tekita kohustust.