Politsei loodab, et inimesed ei hakka koolivaheajast hoolimata rikkuma eriolukorra reegleid, mis keelavad koguneda avalikes kohtades rohkem kui kahekesi (pered välja arvatud) ning käsivad hoida teistega vahet vähemalt kaks meetrit. „Näha on, et ilm on ilus ja nii noored kui täiskasvanud tahavad väljas käia. Tavaliselt on koolivaheaja nädalal puhanud lapsed ja vanemad koos. Meie sõnum lastevanematele on, et nad võtaksid selle nädala puhkamiseks ja kui nad lähevad kuhugi, siis mingu perena sellisesse kohta, kus ei ole palju rahvast,” sõnas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Nurmely Mitrahovitš.

Ta rõhutas, et tegevusi võiks otsida terve perega koos: „Kui lapsed lähevad üksinda linna peale, siis seal on palju suurem oht, et nad nakatuvad ise või nakatavad teisi viirusesse.”

Lisaks ilusale ilmale ja koolivaheajale on paljud ilmselt eriolukorrast väsinud. Reedel teatas peaminister Jüri Ratas, et aeg on hakata rääkima piirangute lõdvendamisest. Mitrahovitš juhib tähelepanu, et see ei tähenda, et eriolukord oleks juba lõppenud: „Inimestele võib-olla tundubki, et nüüd hakkab olukord rahulikumaks minema ja võib hakata lõdvemalt võtma, aga tegelikult on sõnum, et kuni me pole kindlad, et viirus on meie juurest ära läinud, peame neid piiranguid järgima, sest need on seatud meie enda kaitseks.”

Politsei ei saada järgmisel nädalal välja rohkem patrulle, kuna eriolukorraks on nende arvu niigi suurendatud. Viimasel ajal on päeval väljas ligi 200 patrulli, samas kui enne eriolukorda oli neid umbes 100. „Me oleme ressurssi suurendanud ja oleme väga palju kaasanud nii vabatahtlikke abipolitseinikke kui kaitseliitlasi, kes aitavad politsei ülesandeid täita,” märkis Mitrahovitš.

Mänguline lähenemine

Et aidata lastel kodudes keerulist olukorda paremini mõista, postitab politsei alates homsest oma Facebooki ja Instagrami lehele iga päev kaks ülesannet, mida lapsed saavad üksinda või koos vanemaga lahendada. „Need on kõik seotud turvalisusega ja aitavad õppida eriolukorda,” selgitas Mitrahovitš. „Näiteks esimene ülesanne ongi koolilastele, et nad peaksid tegema videoklipi, koomiksi või midagi muud selle kohta, kuidas nad seletavad oma sõbrale, mis on liikumispiirang. Võib-olla lapsed ei mõistagi seda ja see annab võimaluse kõigepealt infot otsida, aru saada ja panustada.” Ülesandeid on nii väiksematele lasteaialastele kui kooliõpilastele.

Mitrahovitš möönis, et lapsevanemana mõistab neid, kel on keeruline. „Ma ka ise ootan tegelikult puhkusenädalat just selleks, et saaks korra end tööst välja lülitada, võtta aja ja lihtsalt tunda rõõmu sellest, et ma saan olla lapsevanem ja saan oma lapsega koos midagi huvitavat teha, mängida kaarte, mängida lauamänge.” Ta lisas, et sotsiaalmeediast võib leida palju eri tegevusi, mida teha kodust välja minemata, näiteks võib kultuuriministeeriumi kodulehelt leida kultuurisündmusi, millest võib osa saada ka koduseinte vahel.

Trahve on tehtud

Juhtivkorrakaitseametniku hinnangul on valdav osa inimestest eriolukorra nõuetest informeeritud, kuid nagu alati, leidub ka piirangute eirajaid. Reedese seisuga oli politsei pidanud tegema 2+2 nõuete eiramise tõttu 250 ettekirjutust, sunniraha määranud 25 korda ja väärteomenetlusega võtnud vastutusele 78 inimest. Eesti rahvaarvu juures on see Mitrahovitši kinnitusel väike arv.

Noorte ohjamiseks teeb politsei koostööd munitsipaalpolitsei ja noorsootöötajatega. Näiteks käivad Tallinnas ringi mobiilsed noorsootöötajad, kes vestlevad noortega ja selgitavad neile olukorda, et lapsed näeksid, et nad pole üksi.

„Ega noored pole rumalad: nad näevad, et politsei on suurendanud eriolukorra ajal patrullide arvu ja kindlasti on meil patrulle väljas ka koolivaheajal. Kui patrulle on rohkem, saavad noored aru, et tuleb otsida veel paremaid kohti, kuhu politsei ei jõua,” rääkis Mitrahovitš. Samas on politseil võrgustik, mille kaudu laekub pidevalt infot, kus noored käivad. Ka kodanikud helistavad, kui näevad kogunemisi. Politsei töö tõhususest annab tunnistust, et eriolukorra algusest saadik on oluliselt vähenenud alaealiste süüteod, sealhulgas näiteks alkoholi tarvitamine.

Politseil on teada piirkonniti noorte meeliskohad kogunemiseks, kuid Mitrahovitš ühtegi konkreetset kohta eraldi esile tõsta ei soovi. „Kui näiteks rulatajatele meeldib Vabaduse väljakul, kuna rulapargid on kinni pandud, siis nad võivad kahe päeva pärast leida uue koha – see muutub kiiresti.”